Elu uudismaadel (1938)

Katkeid diktoritekstist

Eesti iseseisvusajal on vabariigi valitsus suurt tähelepanu pööranud uudisasunduste loomisele, et sellega võimaldada põldu armastavale kodanikule oma kodu loomist. Loodi ligi 4000 uudismaa kohta, mis laiali paisatud üle riigi. Suuremaid töid uudismaade loomise alal tehti Peressaares Virumaal ja Leplaanes Pärnumaal. Peressaares rajati uudismaa asundus 1700 hektari ulatuses, kus metsamaa, mis iseenesest on mineraalmaa iseloomuga, hariti üles ja loodi 95 põllumajanduslikku kohta. Peale selle veel 11 aleviku maakohta. Leplaane asunduses loodi 65 põllumajanduslikku asunduskohta, kusjuures Leplaane kogusuurus on 1100 hektarit maad. Peressaare asundus loodi peamiselt vangide tööjõuga, kes seal juba 1934. aasta lõpust on töötanud. Vangide töö jõul kaevati kraave, juuriti maad ja viidi läbi suur osa ehitustöid.

Asunduskohad uudismaadel on nii korraldatud, et nad elataksid ise tööka perekonna. Maad on ligi 20 hektarit. Riik harib asundustalundi krundil maa kuni kahe hektari ulatuses üles, ehitab hooned peale ja annab selle põllupidajale. Kusjuures põllupidaja tasub maa ostuhinna 55 kuni 60 aasta kestel. Et asunikud saaksid maid edasi harida, võimaldatakse nendele riiklikku laenu maa kultiveerimiseks. Uudismaid antakse elujõulistele perekondadele, kellel ise raha on elus ja elutu inventari ostmiseks. Nii on uudismaadel põllupidajateks asunud talude rentnikud, perepojad ja teisi perekonnainimesi. Nagu te filmis näha võite, on lühikese ajaga suudetud palju luua ja sealne põllupidaja on terve perega hoolikalt oma maalapikest harimas. Need on elujõulised ja elurõõmsad inimesed, kes suure rõõmuga töötavad oma kodu ülesehitamiseks.

Peressaare aastakümneid hiljem

Mis on saanud president Konstantin Pätsu algatatud Peressaare uudismaa-asundusest ja selle kuulsast koolimajast Alutaguse metsade keskel, sellest täpsemalt:

Palli, I. (2006). Peressaare elu – unes või ilmsi? Maaleht, 8. juuni. 

Ojaperv, A. (2020). Peressaarest on järel kummitusküla. Postimees, 24. apr, lk 7.