Luuletaja Karl Eduard Sööt 75-aastane (1938)

Toonasest ajakirjandusest

Karl Eduard Sööt pidas Tartus 18 aastat trükikoda, ehitas üles kaks suurt maja, mis I Maailmasõja ajal odavalt maha müüs. Nüüd on tal ühekorruseline maja Tähtvere tn 5. Majal on avar aed.
Veerand tundi eesti luule suurjuubilariga (1937). Uus Eesti, 22. dets., nr 348, lk 6.

Isikuid

Karl Eduard Sööt (26. detsember 1862 Lohkva küla – 1. september 1950 Tartu) oli eesti luuletaja. Tema varasemas loomingus on valdav talupoegliku realismi ja ühiskonnakriitika sugemetega kodu- ja isamaalüürika (näiteks "Aasa õied" I ja II, 1890 – 91; "Rõõm ja mure" 1894; "Saatus" 1899; "Mälestused ja lootused" 1903).
Hilisemas loomingus väärivad tähelepanu rahvamuistendite aineil loodud ballaadid (näiteks "Kodu" 1921; "Kuusirbi õsu" 1937).
Eesti lasteluule klassikasse kuulub paremik kogust "Lapsepõlve Kungla" 1923. Tema varasemat luulet ja lastelaule on palju viisistatud.
Karl Eduard Sööt, http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Eduard_Sööt (26.06.2011).
Eesti entsüklopeedia (1996). 9. kd. Tallinn: Valgus.

Karl Eduard Söödi luulet vt Eesti värss, http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=25 (09.07.2011).

Artur Kapp (28.02.1878 Suure-Jaani – 14.01.1952 Suure-Jaani) oli eesti helilooja, dirigent ja pedagoog, keda loetakse koos Rudolf Tobiasega eesti sümfonismi rajajaks.
Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897).
Artur Kapp, http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Kapp (09.08.2011).