Peale Eesti iseseisvumist otsustas 1921. aastal loodud Eesti Lauljate Liit alates 1923. aasta VIII üldlaulupeost alates ühislaulmisi korraldada iga 5 aasta tagant.
1938. aastal peetud viimasel ennesõjaaegsel üldlaulupeol osales ühtekokku juba 17 ja pool tuhat esinejat. Laulupeod olid 70 aastaga juurdunud rahvusliku eneseväljenduse traditsiooniks.
Kuutma, K. Laulupeod rahvusliku identiteedi kandjana. Hüperajakiri Mäetagused, nr 1&2, http://www.folklore.ee/tagused/nr1/internet.htm (07.07.2011).
30. mail toodi Saksamaalt Eesti Kultuurfilmi eritellimisel helifilmiauto, millega kavatseti esimesena filmida laulupidu. Tellimused laulupeo filmile olid andnud välismaa filmifirmad - UFA, Claire ja firmad Ameerikast.
Eesti Filmiarhiivi toimik (arhivaal nr 223).
Vaata lisainfot selle filmi kohta