Omapärane talisport (1938)

Mustamäe Spordikeskus

Mustamäe bassein avati 16. augustil 1936. aastal. Avamispidustustel oli üle 3000 inimese. Selleks ajaks olid valmis üks bassein ja hüppetorn, samuti supelhoone. Vettehüppeid oli võimalik teha 3,5 ja 7 meetri kõrguselt.
1937-1938 valmisid teine bassein, riietusruumid, 10-meetrine hüppetorn ning luigetiik.
Supelasutuse basseinides viidi läbi nii Eesti meistrivõistlusi kui ka rahvusvahelisi jõuproove ujumises. Mitmed meistritiitlid viis Nõmmelt tulevane laulja Georg Ots, kes 1939 püstitas samas ka Eesti rekordi 800 meetri ujumises. Muutmaks asutust aastaringseks avati tolle aasta talvel siin liuväli ning harrastati talisuplust. Sõja aja tõttu kompleksi lõplikult valmis ehitada ei jõutudki.
Nõukogude võimu viljastavates tingimustes käis kogu keskuse seisukord alla.
27. septembril 1989.a. avati Mustamäe Spordikeskuses Ignar Fjuki poolt projekteeritud uus olmehoone. Hoones pakutakse majutust, suuskade/uiskude laenutust, pesemisvõimalust ja sauna. 1997ndal aastal anti Nõmme Spordikekeskus Spordiühing "Kalev" bilansist Nõmme Linnaosa Valitsuse bilanssi. Nüüd on Spordikeskuse territoorium hooldatud ning harrastajale pakutakse erinevaid võimalusi spordiga tegelemiseks. 2006ndal aastal avati renoveeritud basseinid, mis on vee eelsoojendamise võimalusega ning kvaliteetse veepuhastussüsteemiga.
Nerman, R. ja Tooming, U. (2006). 1936. aastal avatud Nõmme ujula ärkab pärast noorenduskuuri taas ellu. Postimees, 8. sept, http://www.postimees.ee/080906/esileht/siseuudised/tallinn/217035.php (17.03.2011).
Nõmme Spordikeskus. Keskuse ajalugu, http://www.sportkeskus.ee/index.php?page=121 (ülevaates on kasutatud Johan Musta ja Leho Lõhmuse tekste)(18.07.2011).

Isikuid

Vaike Paduri-Kaljuvee (1911-1995) - iluuisutaja, võimlemis- ja iluuisutamistreener - oli esimene särav täht Eesti iluuisutamises. Juba 1930. aastal riigi meistriks tõusnud sportlane võitis aastatel 1941-1948 Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt üksiksõidus, paarissõidus ja jäätantsus kokku üheksa medalit. Teine maailmasõda veel käis, kui Vaike Paduri tuli 1945. aasta veebruaris Gorkis N Liidu meistriks naiste üksiksõidus. Sellega oli ta üldse esimene Eesti naissportlane, kes tulnud suurriigi meistriks. Tegutsenud ka spordikohtunikuna.
Tiiu Valgemäe uisukool. Iluuisutamine Eestis - ligi 100 aastat ajalugu, http://www.tvuk.ee/ajalugu/ (20.06.2011).
Vaike Paduri-Kaljuvee, http://et.wikipedia.org/wiki/Vaike_Paduri-Kaljuvee (20.06.2011).