Kurkse tragöödia (1997)

http://en.wikipedia.org/wiki/Kurkse_tragedy

Luurerühma viimane õppus

Miks hakkas 11. septembril rahuvalvajate Balti pataljoni (ametliku nimega Baltbat) staabi- ja tagalakompanii luurerühm minema jalgsi Suur-Pakri saarelt läbi mere mandrile? Tunniseks kavandatud 3,2 km pikkune rännak kestis neli tundi ja jäi 14 mehele viimaseks. Tragöödia Kurkse väinas tekitas hulgaliselt küsimusi, millele vastused ripuvad endiselt õhus.
Baltbati luurerühma seersant Priit Paulus: «Pakri saarel olid meil üleelamiskursused, nagu seda sõjaväes nimetatakse. Liikuda võimalikult väikese toidukogusega võimalikult palju, kandes suuri koormusi. Tulek Kurkse lahest pidi olema meie viimane harjutus.» Ajakirjanduses on seda nimetatud ka ellujäämisõppuseks.

Kuidas Eesti riik ärkas?
Neli tundi vees enda eest võidelnud luurerühma meeste appihüüdeid kuulis Kurkse sadama kapten Heino Kreital 11. septembril kella 16.10 paiku. Mees nägi kaldast umbes 1,5 km kaugusel palju päid ja tumedat pampu, mida ta pidas ümberläinud paadiks (tegelikult oli see rahuvalvajate nööriga kokkuseotud varustus). Kapten Kreital läks poeg Hannesega paati ja sõitis lainetavasse väina.
16.15 teatas ta raadiosaatjaga Paldiski politseijaoskonda, et Kurkse sadama ja Suur-Pakri vahel on meres paat ümber ning palju mehi vees.
16.17 palus Paldiski politsei korrapidaja piirivalvekordoni korrapidajal saata sündmuskohale valvekaater.
16.30 väljus piirivalvelaev 105 Paldiski sadamast. Samal ajal anti korraldus patrull-lennule läinud piirivalvelennukile võtta kurss Pakri saarte rajooni.
16.35 avastas lennuk Kurkse sadama piirkonnas vees olevad inimesed. Sadamakapten Heino Kreital oli sel ajal jõudnud rahuvalvajateni ja võttis neist 6 oma paati, 4 jäid koos varustusega sleppi ujuma. Samal ajal teatati õnnetusest Harjumaa päästeteenistusele ja kutsuti Kurksesse kiirabi.
16.53 randus kapten Kreital 10 rahuvalvajaga.
17.00 jõudsid Kurkse sadamasse piirivalve toimkond ja Harju päästeteenistuse operatiivkorrapidaja Janek Laev. Üks päästetutest oli juba surnud, teist püüti elustada, kuid tulemusteta. Politseikonstaabel Halling teatas oma korrapidajale, et 10 meest on Baltbati sõdurid, nende merre sattumise põhjused pole teada, kuna rahuvalvajad on shokis. Teade anti edasi Kaitsejõudude Peastaapi.
17.05 sai piirivalvelaev 105 korralduse alustada võimalike merehädaliste otsinguid Kurkse väinas.
17.15 jõudis Kurksesse Harju politsei abiprefekt Ants Tsugart, kes küsitledes päästetuid, sai teada, et 22-meheline rühm üritas õppuse ajal ületada jalgsi Kurkse väina, 12 inimest on kadunud. Tsugart ja kohaliku päästeteenistuse operatiivkorrapidaja Janek Laev korraldasid päästetute ümberriietamise ja haiglasse saatmise, kaldale toodud varustuse ja relvade kokkukorjamise ja valve.
17.26 tõusis Tallinnast õhku piirivalve kopter, kes võttis Mustamäe haiglast pardale kaks intensiivravi brigaadi. Käivitus katastroofimeditsiini skeem.
18.30 suleti Keila haigla ajakirjanikele, et kaitsta päästetud rahuvalvajaid.
18.45 saabus Kurksesse 23 Baltbati meest, kes alustasid koos politseinikega rannariba ja metsa läbikammimist, lootuses leida sealt kaldale pääsenud, kuid nõrkenud luurerühma liikmeid. Peagi oli kohal 44 rahuvalvajat.
19.20 pöördus Eesti piirivalve staabiülem Aare Evisalu Soome kolleegide poole palvega saata õnnetuspaigale öiste vaatlusseadmetega ja soojust registreeriva aparatuuriga varustatud lennuk.
19.36 palus merevalvekeskus kas Baltbati või rahuoperatsioonide keskuse korrapidajalt infot luurerühma marsruudist, et täpsustada ülesandeid otsingujõududele. Vastus: infot teab ja annab ainult rühmaülem nooremleitnant Karm, keda kohal ei ole.
20.04 sõitis välja Tallinna päästekompanii 25-meheline otsingurühm.
20.10 alustati Väike-Pakri läbikammimist.
Toomas Sildam, Kaarel Tarand (1997). Postimees: Luup nr 20, 29. sept.
http://www.postimees.ee/luup/97/20/top.htm (10.08.2012).