Võidukaile laskureile auhindade üleandmine Ülemjuhataja poolt (1938)

Ringvaatel sünkroonkõne.

Laidoneri kõne:
"Laskurid rahvusvahelistel võistlustel, nemad peavad alati välja minema distsiplineeritult, koos-töötavalt, nii ütelda oma meeskonna au eest, oma rahva, oma rahvusvärvide ja oma riigi au eest. Mitte enesele, vaid kogu meie laskurite perele, meie sõjamehele, meie kaitseliidule, politseile, piirivalvele, kõigel neile aladele, kust on koostatud meie rahvusmeeskond, et meie võime täna siin välja jagada meie laskuritele auhindasid nii suurel arvul, kui nemad siin on välja pandud. Peab peale selle veel oskama enese üle valitseda. See enese üle valitsemine, nii ütelda ärevatel võistlussilmapilkudel, see ongi üks kõige suurem omandus, mida laskur peab nii ütelda oskama ja mõistma läbi viia.
Tervist, edu, õnne teie tööks ka tulevikus!
Elagu meie rahvusmeeskond, kolmekordne elagu!"

Toonasest ajakirjandusest

"Laskemaailmameistrivõistluste lõpp-päev kujunes Eestile Malmi laskerajal kõige suuremaks ja võimsamaks võidupäevaks. Maailmarekordilise tulemusega võitis meie meeskond täiel rindel võistluste kõige tähtsama ala – maailmameistrimatši vabapüssist, omandades seega esmakordselt suure ja väärtusliku rändauhinna – Argentiina samba. Ühes sellega langes Eestile ka kuus maailmameistri tiitlit! See võit lisaks senisele edule moodustab saavutuse, mis Eestile annab maailma parima laskurmaa kuulsuse ning viib Eesti nime aupaistes laiali igasse maailmakaarde."
Eesti võit täiel rindel (1937). Päevaleht, 9. aug, lk 1.

Laskespordi maailmameistrivõistlused

Eesti võistkond (32 meest) osales MM võistlustel Helsingis. Individuaalselt tuli kahekordseks maailmameistriks Elmar Kivistik, kes vabapüssist 3x40 lasku püstitas 1124 silmaga maailmarekordi ja põlvelt asendilt kordas 381 silmaga maailmarekordit. Maailmameistriteks tulid veel Harald Kivioja ja Kristjan Vilberg.
Eesti meeskond koosseisus Elmar Kivistik, Gustav Lokotar, August Liivik, Harald Kivioja ja Alfred Kukk võitis esmakordselt Argentiina Karika uue maailmarekordiga.
Eesti meeskond saavutas Helsingis kuus meeskondlikku MM tiitlit ja püstitas neli maailmarekordit.
Eesti Laskurliidu kronoloogia, http://www.laskurliit.ee/eesti-laskurliidu-kronoloogia/ (29.04.2011).

Laskespordi maailmameistrivõistluste kohta vt veel http://www.hot.ee/hanneshotee/laskesport.html (02.08.2011).

Argentiina karikas

"Eile esitleti rahvale Tartu Raekoja platsil maailma laskespordi ihaldatuimat ning üht vanimat sporditrofeed Argentiina karikat, mis laenati tšehhidelt Eesti Laskurliidu juubeli tähistamiseks.
Tartu raekoja platsile oli ajaloolist karikat kaema tulnud paarsada eakamat huvilist, kelle seas leidus ka neid, kes mäletasid aegu, mil Eesti laskurid maailma absoluutsesse tippu kuulusid. Eesti laskurite vabapüssimeeskond võitis maailma mainekaima trofee kahel korral: 1937. aastal Helsingis ja 1939. aastal Luzernis. /.../
Argentiina karikas on üldse üks vanimaid spordikarikaid maailmas ja selle võitmise eest on heideldud 1903. aastast. Praegu on karikas tšehhide valduses, kellelt õnnestus Eesti Laskurliidul seda oma 75. juubeli tähistamiseks laenata."
Kuulus Argentiina karikas saabus Eestisse (2006). Õhtuleht, 27. apr.

Vt ka: Koppel, M-M. (2004). 65 aastat eestlaste laskespordipeost Luzernis. Kultuur ja Elu, nr 3,
http://kultuur.elu.ee/ke477_laskesport.htm (29.04.2011).

Isikuid

Elmar Kivistik (13.11.1905 Sootaga - 7.12.1973 Tabivere) - eesti laskesportlane.
Neliteist korda (aastail 1935-1939) maailmameistriks pärjatud Kivistik sündis 13. novembril 1905 Saadjärve vallas. Spordi juurde jõudis ta hilja, pärast sõjaväeteenistust Tallinnas. Täiendades üleajateenijana end sõjakoolis, tegeles Kivistik kõigepealt tõstespordi ja võimlemisega. Laskerajale jõudis tulevane maailmavalitseja alles 25aastaselt.
1931. aastal debüteeris Eesti meeskond laskmise MMil Lvovis. Kivistik meeskonda veel ei mahtunud. Järgmisel katsel, 1935. aastal Roomas oli aga veltveebel Kivistik üks koondise põhitegijaid. Kaks kuld- ja kolm hõbemedalit meeskondlikus arvestuses oli Elmar Kivistiku saak.
Järgmisel tiitlivõistlusel Helsingis 1937 tõusis Kivistik maailma esilaskuriks. "Kui keegi küsiks, palju ma neid auhindu sain, siis peast ei teaks ma seda küll ütelda," tunnistas ta "Uudislehele" pärast MMi.
Individuaalselt valitses Kivistik: püstiasendis kolmas (353), lamades teine (390) ja põlvelt, lemmikasendist, 381 silmaga kuldmedal - esimene individuaalne maailmameistritiitel koos maailmarekordiga. See rekord pidas tiitlivõistlustel vastu 21 aastat.
Veelgi hiilgavam oli Kivistiku maailmarekord kogusummas - 1124 silma. Eesti Spordileht ennustas Kivistiku sellele rekordile pikka iga. Nii oligi. Tulid uued MMvõistlused ja selgusid uued võitjad, kuid Kivistiku tippmark püsis. Alles 1954. aasta MMil Caracasis kogus venelane Bogdanov 9 silma enam.
Eesti entsüklopeedia (2000). 14. kd: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 166.
Koppel, M-M. (2004). 65 aastat eestlaste laskespordipeost Luzernis. Kultuur ja Elu, nr 3,
http://kultuur.elu.ee/ke477_laskesport.htm (29.04.2011).
Valdre, J. (2006). Eesti laskesport Argentiina karika valguses. Põltsamaa: J. Valdre.

August Liivik (26.01.1903 Särevere v., Järvamaa - 03.05.1942 Vjatlag, Kirovi obl., Vene NFSV), laskesportlane.
Leitnant August Liivik, http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=9294 (29.04.2011).

Otto Sternbeck (24.12.1884 Albu vald, Järvamaa – 23.06.1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik, aga selle kõrvalt ka Eesti laskespordi organisaator, pannes laskespordi laialdasele alusele sõjaväes ja Kaitseliidus. 1934. aastast oli Sternbeck Eesti Laskurliidu esimees ning tema juhatusel võtsid Eesti laskurid edukalt osa maailmameistrivõistlustest: aastal 1935 Roomas, aastal 1937 Helsingis ja aastal 1939 Luzernis. Kahel viimasel korral tuli Eesti meeskond vabapüssis esikohale.Kindralmajor Otto Sternbeck on mitmete laskeasjandust käsitlevate raamatute autor. Esimese nõukogude okupatsiooni ajal Otto Sternbeck arreteeriti ja lasti 23. juunil 1941. aastal maha.
Otto Sternbeck, http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Sternbeck (29.04.2011).