Intervjuu rooma-katoliku preestri Rein Õunapuuga (1989)

EESTI KRISTLIKU LIIDU SÜNNILUGU

Tiiu Pikkur

Ajalehes Edasi ilmus 31. mail 1988. aastal üleskutse Eesti Kristliku Liidu (EKL) loomiseks. Üleskutsel olid Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku preestri Ardalion (Ardo) Kesküla, Rooma-Katoliku Kiriku preestri Rein Õunapuu ja EELK Tallinna Kaarli koguduse õpetaja Einar Soone allkirjad. Suve ja sügise jooksul sündisid piirkondlikud osakonnad, rukkimaarjapäeval oli kokkutulek Viru-Nigulas. Kõik see oli ettevalmistuseks asutava kogu istungile, mis toimus 17. detsembril. Asutav kogu võttis vastu Eesti Kristliku Liidu põhikirja ja manifesti. Liidu liikmeskonna moodustasid erinevate konfessioonide kristlased, liit oli algusest peale oikumeeniline. Sooviti saada ühiskondlikult aktiivsete kristlaste liikumiseks, eesmärgiks Eesti ühiskonna vaimne, kõlbeline ja sotsiaalne tervendamine ning pühaduse, sallivuse ja halastuse aadete taasväärtustamine.

Järgmisel aastal jagunes liit tegevusvaldkonniti Eesti Kristlik-demokraatlikuks Liiduks ja Eesti Kristlikuks Ühenduseks. EKL-i poliitiline toimkond oli tolleks ajaks arenenud parteiks, mille esindajad olid nii Ülemnõukogus, kui Eesti Komitees ja hilisemas valimisliidus Isamaa. Kristliku Liidu kultuuri- ja halastustoimkondadest moodustus Eesti Kristlik Ühendus (EKÜ) - sotsiaal- ja kultuurialal tegutsev oikumeeniline ühendus. EKÜ-sse kuulusid kaks vaimuliku muusika koori, kaks palverühma, piiblikool, kirjastusgrupp, kriisikodu Viljandis, talu-varjupaik Harjumaal, Tartu kristlik kodu. EKÜ Õigushälvikute Rehabilitatsioonikeskus tegi tihedat koostööd EELK Kriminaaltöökeskusega.

Eesti Kristlikust Ühendusest kasvasid välja mitmed iseseisvad organisatsioonid, nagu Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus, Eesti Sinise Risti Liit, Tallinna Linnamisjon ja Kuriteoohvrite Toetamise Ühing Ohvriabi.

1994. aasta suurkogul otsustati reorganiseerida EKÜ mittetulundusühingute liiduks, otsus teostus 1995. aastal järgmiste organisatsioonide esindajate osavõtul: Avatud Piibli Ühing, Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus, Tartu Teoloogia Akadeemia, Eesti Kristlik Ühendus, Eesti Kristlikud Õed, Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus ja Tartu Õigushälvikute varjupaik. Nende organisatsioonide esindajatest said uueneva EKÜ asutajaliikmed. 28. novembril 1998, kümme aastat pärast EKL-i loomist kinnitasid kristliku hoolekande konverentsist osavõtnud valmisolekut koostööks Eesti Kristliku Ühendusena.

Selle aasta augustis taasloodi Res Publica juurde Eesti Kristlik Liit. Asutamiskoosolekust Tallinna Peeteli kirikus võttis osa ligi poolsada inimest, Eesti Kristliku Liidu esimeheks valiti Peeteli koguduse õpetaja Avo Üprus, kes oli ka üks 1988. aastal loodud EKl-i asutajatest ja EKÜ esimees.

http://www.eelk.ee/~ltund/postimees/post109.html (08.09.2012)