Vahtkonna vahetus Kadrioru lossi ees (1939)

Kadrioru presidendiloss

Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I (arh. Niccolo Machetti). Põhiosas valmis loss 1725. aastal. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum. 1929. aastal võeti loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 1933-34. aastatel. 1938. aastal valmis lossi juurde Alar Kotli projekti järgi ehitatud Kadrioru administratiivhoone.
Kadrioru loss, www.eestiturism.ee (6.11.2011).

Vahipataljon

Vahipataljon loodi ametlikult 9. jaanuaril 1919. aastal Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga samuti ka matuse-, väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel. Ka presidendi Kadrioru lossi vahtkonna pani välja Üksik-vahipataljon, mis oli tunduvalt suurem kui tänapäeval. Tolleagne vahiteenistus oli erakordselt raske: ööpäevaseks toimkonnaks pidi pataljon välja panema 564 meest. Sõduritel oli 24 tundi teenistust ja 24 vaba.
1. juunil 1920. a. nimetati Vahipataljon iseseisvaks väeosaks – Tallinna Üksik-vahipataljoniks.
Kaitsevägi-vahipataljon, http://www.mil.ee/?menu=maavagi&sisu=uvp (6.11.2011).