Otsingutulemused

Armastatud õpetajat ja heliloojat Heino Ellerit meenutab pianist ja muusikapedagoog Heljo Sepp. Ta räägib oma Elleri klaverimuusika-alasest dissertatsioonist Moskva konservatooriumis, intervjueerib muusikateadlane Ivalo Randalu. Koos jalutatakse Kadriorus, Laulasmaal Elleri suvekodus ja mere ääres. Saateks kõlab “Kodumaine viis”, mille leidmisest ja pealkirjastamisest ning harmooniast ja pingest on Heljo Sepal palju rääkida.

See on film Juhan Peeglist, keeleteadlasest ja õppejõust, professorist ja kirjanikust, kunagisest sõjamehest. Kõigi nende tahkude taustal püütakse vaatajani tuua hämmastavalt lihtne ja tagasihoidlik inimloomus, kes üle kõige hindab kodusoojust ja sünnimaad. Filmi läbivaks teemaks on sõda, mis kujundas ka Juhan Peegli saatust. Sõjakoledused on teda ikka ja jälle sundinud mõtlema inimeseks olemise üle. Inimsus - see ongi ehk märksõna Juhah Peegli elu ja töö mõtestamiseks.

Igaühel on oma Sulev Nõmmik. Kellele lavastaja Sulev Nõmmik, kellele Kärna Ärni alias Ernst Kern, ühed mäletavad teda kui balletitantsijat, teised kui följetonisti. Mida need osad kokku tähendavad ja kas tervikut saabki jaotada, sellele püüab film vastata. Filmi peategelane on ise ka stsenarist koos kirjanik Enn Vetemaaga.

Artistliku natuuriga kirjanik ja kirjandusteadlane Valmar Adams (1899 -1993) on täitnud väga olulist osa vene kirjanduse ja kultuuri vahendajana, töötades Tartu Ülikoolis vene keele ja kirjanduse õppetoolis vaheaegadega 1931 – 1974. Esimesed vene- ja saksakeelsed luuletused ilmusid trükis juba alates 1915. aastast, samuti oli Adams Tartus ilmunud venekeelse almanahhi "Via Sacra" kaasautor. Esimesed eestikeelsed luuletused ilmusid 1920. aastatel, mil tal oli oluline roll eesti ja Tartu kirjanduselu elavdajana – tema temperamentne kirjanduslik tegevus põhjustas mitmeidki skandaale. 87-aastane härra Adamsiga vestlevad Trivimi Velliste, Rein Veidemann ja Linnar Priimägi.

Rahvakirjanik Friedebert Tuglase (1886-1971) 100. sünniaastapäeva tähistav meenutusfilm. Aastakümneid on ta olnud eesti kirjanduses eelkäija osas, ent 1940. aastate lõpul langes põlu alla. Kirjanikku meenutavad tema kaasaegsed Jaan Kross, täditütar Helmi Niggol-Meri, Daniel Palgi, Jaan Eilart, Harald Haberman, dr A. Adams ja August Eelmäe. Fonogrammilt saab kuulda Friedebert Tuglase ja ta abikaasa Elo Tuglase vestlust.

Akadeemiku, mitme ülikooli audoktori, fennougristika Tartu koolkonna rajaja, professor Paul Ariste suhtlusmaailm. Vaatamata eale on ta endiselt aktiivne, sotsiaalselt äärmiselt avatud ja osavõtlik inimene.

Film Helsingi olümpiamängude kuldmedalivõitjast, kolmekordsest Euroopa meistrist ja neljateistkordsest NSV Liidu meistrist Johannes Kotkast. Tema maadlejateest kõnelevad kahekordne olümpiavõitja Kristjan Palusalu, kahekordne maailmameister August Englas, Melbourne`i olümpiamängude võitja Anatoli Parfjonov ja Johannes Kotkas ise.

Portreefilm skulptor Jaak Soansist. Mees on veidi üle neljakümne. Missuune on tema looming, tema arusaamad elus ja kunstist? Intervjueerib Peeter Urbla.

Kammerlikus portreevisandis saadab kaamera heliloojat ja dirigenti Gustav Ernesaksa XX üldlaulupeo lõppkontserdi eel ja finaalis. Ernesaks ja tema abikaasa teevad ettevalmistusi kontserdile minekuks. Taustal kõlavad Ernesaksa koorilaulud.

Ita Everi lavarollid: Ustinja Karpovna - A.Mišarini "Seoses üleminekuga teisele tööle", Nasta - A.Dudarevi "Reamehed", senjoora Frola - L.Pirandello "Nii see just ongi", ema Anna - J.Kruusvalli "Pilvede värvid", Maria - A.Tšehhovi "Kolm õde". Ita Everiga vestleb Mikk Mikiver.