Otsingutulemused

17-aastane väikelinna tüdruk Laura ei leia elus asu: ema käib närvidele, omavanused kutid on nõmedad ja kõik meelelahutused tunduvad lapsikud. Ühel päeval tirib energiline sõbranna neiu kaasa rabamatkale, mida korraldab keskealine loodusehunt Joosep. Algus pole paljutõotav: kinnise loomuga tüdrukule ei meeldi kompleksivabalt käituv Joosep, kuid matka edenedes avastab Laura eneselegi ootamatult, et Joosepi karune sarm paneb tal vere kiiremini pulbitsema. Rännak tüürib aga vääramatult lõpu poole ja Laural tuleb otsustada, kas suhe endast vanema mehega on vaid vahepala naiseks kujunemise kurvilisel teel või on tegemist elu esimese päris armastusega.

Siisi on aktiive ja nägus noor naine, kelle energiast jaguks esimese Eesti kosmosesüstiku saatmiseks Veenusele. Maailmaparandamise tung lennutab Siisi hoopis kaugesse Ugandasse, kus ta plaanib annetuste abil avada kohviku, mis pakuks tööd kohalikele puuetega noortele. Projekti algus on hoogne, ent mida aeg edasi, seda rohkem põrkub Siisi idealism kohaliku töökultuuri, sooliste eelarvamuste ja majandusliku paratamatusega. Lisaks kuhjuvatele probleemidele rahastusega ja klientuuri puudumisele, satub tulejoonele ka Siisi eraelu. Rahastajatele saadetavad videoraportid peavad aga särama optimismist, sest Aafrika vajab ju päästmist, kui juba päästma on hakatud.

Mart Kuurme on elupõline füüsikaõpetaja. 2013. aasta 21. oktoobril saabub ta Põhja-Ghanas asuvasse Kongo külla, et õpetada vabatahtlikuna füüsikat ja astronoomiat kohalikele lastele. 3. novembril on Ghanas oodata päikesevarjutust. Mart teeb selleks hoolega ettevalmistusi: hilisõhtused tähistaeva vaatlused, füüsikatunnid kohalikus keskkoolis. Taustal kohalike inimeste elu, mida tihti saadab tants – tantsitakse lõikuspeol, tantsivad lesed, kes käima saanud sheavõitootmise, tantsitakse jalgpallivõistlustel ja ka matustel. Tantsitakse isegi kirikus. Mart lähebki kirikust otse päikesevarjutust vaatlema. Varjutus on alanud varem, kui Mart oodata oskas.

Lugu räägib kolmiksuhetest distantsilt. Suhted võivad olla viskekaugusel, võib tunda lõhna või isegi juhuslikku puudutust, aga sellega asi ka piirdub. Inimene on vaid töövahend, masin, mis peab üksinda hakkama saama. Koostöö pole tegelikult vajalik. See võib olla lausa hukatuslik.

Portreefilm Valeri Kirsist – missi-issist, jonnakast mehest, kes 1988. aastal taastas Eesti Wabariigi ajal katkenud missivõistluste traditsiooni ja 1992. aastast alates pidas ligi 10 aastat vastu konkureeriva missivõistluse survele. Kaamera jälgib entusiastlikku ja hüperaktiivset Kirssi tema kuulsuse tipus, ajal mil eestlased teadsid une pealt öelda valitseva Miss Estonia nime. Tosin aastat riiulis seisnud materjal on ajaga omandanud mitu lisatärni, olles nüüd nii värvikas persoonilugu kui ka lõbus tagasivaade sajandivahetuse Eesti seltskonnaellu. Film jälgib Kirsi tegemisi aastal 2000, kui Miss Estonia Evelyn Mikomägi jõudis Miss Universumil kümne parema hulka.

Kihnu saarel hakkab toimuma suurüritus, kolmepäevane ehe kihnu pulmapidu. Meelis Leas on käinud kosjas Raili Oadil ja juulis 2007 saab neist seaduslik abielupaar. Esimesel päeval, reedel registreeritakse pruutpaar Pärnu perekonnaseisuametis. Sealt edasi sõidetakse paatidega Kihnu, kus sadamas on just abiellunud noori vastu võtmas pea kogu saarerahvas. Edasi minnakse pruudi sugulastega nooriku ja peigmehe sugulastega peiu koju. Peale pulmaliste kaasatoodud söögi nautimist on aeg minna kirikusse, kus laulatusel teenivad metropoliit Stefanus ja Kihnu koguduse õpetaja Viktor Ivask. Pidu kõigi traditsiooniliste pulmakommetega kestab kolm päeva.

2007. aasta kevadel asuvad vaimupuudega neiud üle Eesti valmistuma oma missivõistluseks. Missikonkurss Miss Vaimukad 2007 saab teoks augusti lõpus Läänemaal Tuksi Spordi- ja Puhkebaasis. Võistlust aitab läbi viia ka Eesti Miss Estonia 2007 Viktoria Azovskaja, kes õpetab, juhendab, julgustab ja lohutab. Noored naised on elevil, õnnelikud ja siirad. Miss Vaimukad 2007 tiitli pälvib Saaremaalt pärit noor naine Pille Siplane, kelle unistuseks on teha ise filmi. Missivõistluse võitmine aitab Pillel oma unistus teoks teha, lisaks missitiitlile saab ta auhinnaks videokaamera. Pille esimene film valmib režissöör Peeter Simmi juhendamisel.

Lühidokumentaalfilm Georg Otsa elulool rajaneva mängufilmi "Georg" võtteprotsessi huvitavamatest hetkedest ja telgitagustest.

Edukas kunstnik Rein Tammik elab juba 10 aastat Prantsusmaal ja on otsustanud siirduda La Manche'i äärsest provintsilinnast Eu'st maalima kunstimetropoli Pariisi valgusse. Rein elab oma perega 17. sajandi tellismajas, kus tal on kunstnikust naise Nikaga väike galerii "Tammik-Stenberg". Andeka ja tööka maalijana on Tammik suutnud prantsuse ärahellitatud kunstiturul läbi lüüa. Film kasutab Tammikute kolimist nii tegevusliku kui sümboolse raamina – elu ühest etapist teise jõudmisena, et vaadata Eesti ühe edukama ja omanäolisema kunstniku loomingu tagamaadele ning kuulata tema arutlusi edukusest, suhetest rahaga ja paljust muust.

Peep Puksi dokumentaalfilm koondab kaks lugu: naise ja linna saatuse, Ilo Jaik-Riedbergi ja Pariisi loo. Kultuur on Euroopa ühiskeel. Liikudes prantsuse kultuuriruumis, tajume selle ühendavat jõudu ka eestlaste jaoks. Teejuhiks Pariisis on Ilo Jaik-Riedberg, kes töötab giidina ja tutvustab turistidele linna paljudes erinevates keeltes. Kirjanik Juhan Jaigi tütar Ilo sattus esimest korda Pariisi 1945. aastal sõjapõgenikuna. Jaikide perekond asus elama Rootsi, kuid 1971. aastal sai Pariisist Ilo kodulinn. Ilo viib eestlastest turistid kultuurirännakule Pariisi.