Otsingutulemused

Lugu Eesti tipp-rallisõitjatest 1980ndatel aastatel sportlastena Nõukogude Liidu absurdses süsteemis. Eestlased olid 80ndatel nii kiired, et N.Liidu koondises sõitis igal hooajal mitu meie ekipaaži. Ott Tänaku ja Markko Märtini kombel maailma tipptiimides sõitmine oli tollaste sportlaste jaoks siiski kättesaamatu unistus. Nende jaoks oligi tipp Nõukogude Liidu koondise liikme staatus, sest kaugemale ei olnud võimalik raudse eesriide tõttu pürgida. „Ei olnud mõtet unistadagi, see oli meie saatus,“ ütleb filmis endine kaardilugeja ja Harju KEK-i rallitiimi juht Toomas Diener. N. Liidu koondise sõitja koha nimel käis tihe rebimine, seal sõitmine oli iga võidusõitja unistus teiselgi põhjusel - riigis, kus kõik ...

Industriaalse ilmega postapokalüptilises hallis maailmas, katkestab inimeste igapäevase rutiini salapärane ja värviline nool.

Film räägib tugevast, kõigega hakkama saavast eesti naisest, kes on oma elus kogenud nii traditsioonilist pereelu kui ka väga palju muud. Saades kahekümendates eluaastates rahvusvaheliselt edukaks, kuid jäädes seal juures ometigi laiemale kodupublikule skandaalseks “ilgeks naisetrahvaks”, on tegelikult alati tegemist olnud kahe lapse emaga, abielunaisega Inglismaal, Goldsmithi ülikooli õppejõu, EKA professori, LGBT kogukonna liikme ja ühiskonnas nõrgemal positsioonil olevate inimeste eest võitlejaga, kes selle kõige juures tegeleb ka kunstnikukarjääriga.

Uku Kuudi lindistatud lugusid teatakse rohkem, kui me arvata oskame. Et mõista tema rahvusvahelist fenomeni, tähendab mõista eri niššide, alažanrite ja peidetud muusikaliste vaimuvapustuste võimet tänapäeval mitte ainult eksisteerida, vaid lausa õitseda iseseisvalt peavoolust. Maryn E. Coote´i (endise Marju Kuudi) poja Uku elu viis ta Nõukogude Liidust pagulusse Rootsi, sealt edasi Los Angelese muusikastuudiotesse, siis tagasi äsja taasiseseisvunud Eestisse ning hiljem amüotroofilise lateraalskleroosiga (ALS) võideldes kõlaritesse üle terve maailma. Kaasahaarav portreefilm varalahkunud muusikust ja tema kaasajast, mis on filmitud 8 mm filmilindile, VHS- ja BETA-kassettidele.

Filmi peategelasteks on murtud südamega tüdruk ja heasüdamlik noormees. Peale pikaajalist ootamist, märkab noormees pargi pingil istuvat nukrat tüdrukut. Tema sõpradele see aga ei meeldi ja tirivad noormehe endaga kaasa. Just siis kui tüdruk oli alla andmas, märkas noormees tüdrukut uuesti ja otsustas tüdruku juurde minna. Noormehe peamine siht oli tüdrukut rõõmsamaks muuta, kuid peale pikka üritamist, paistis see mitte mõjuvat. Kuid siiski, tüdruku süda paranes ja noormees armus temasse. Kahjuks tunded ei olnud vastastikused ja noormees jääb murtud südamega üksi.

Olgugi, et Teresa Liivak on elanud üheksas kohas, on tema õige kodu ratastel. Oma kätega on ta ümberehitanud valge Ford Transiti, kus võtab juuksuritoolis vastu kõige erinevamaid mehi. Inspireeriv lugu vabadusest, kui oskad sellega midagi pihta hakata.

Film esitab tervikloo Leonhard Lapinist kui loojast, kuid fookuses on Lapin just arhitektina, kelle kunsti- ja arhitektuurilooming on liikunud tuntavalt paralleelradadel. Avanevad ka peategelase maailmavaade, tõekspidamised ja mässumeelne olemus. Leonhard Lapini lapsepõlv möödub 1950ndate aastate Räpinas. 1960ndate teisel poolel, kesk sügavat nõukogude aega, läheb ta aga pealinna, et kunstiinstituudis arhitektuuri õppida. Mässumeelsest tudengist kujuneb Nõukogude Eesti esiavangardist, kes maalib, teeb graafikat ja arhitektuurijoonistusi, arhitektoone ja arhitektuuriprojekte, korraldab performance’eid ja happening’e, aga ka kirjutab ja luuletab ning loob oma arhitektuuri- ja värviteooria. Keevalise natuuriga käivad kaasas konfliktid võimudega, samuti kirglikud inimsuhted. Lapini lähiringist kujuneb välja legendaarne arhitektide sõpruskond, kellest on räägitud kui ...

NLKP 24. kongress Moskvas, Balti kett, 1985. aasta üldlaulupidu Tallinnas, Oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäeva tähistamine, Vabaduse laul 1991 – need on vaid mõned episoodid arhiivipõhisest dokumentaalfilmist, milles jälgitakse president Arnold Rüütli tegemisi ajavahemikus 1971 – 1992. Sellesse aega mahtusid Eesti venestamispoliitika uus laine, perestroika ja taasiseseisvumine. Ellujäämine ja edukus sõltusid paindlikkusest ja kohanemisvõimest.

Laulab Silvi Vrait ja sekka räägib ta oma vaadetest elule. Kaastegevad segakoor Olevine, orkester Eri Klasi juhatusel, Jaak Jürisson, Tõnu Väärtnõu, Tõnis Mägi, Peeter Volkonski ja ansambel Ultima Thule.

ENSV ülemnõukogus võeti vastu valimisseadus. Interrinde miiting Tallinna linnahalli juures. Bussijuhtide poliitiline streik Tallinnas. Mälestuskivi avamine president Konstantin Pätsi talus Tallinnas Kloostrimetsas. Eestikeelse piibli 250. aastapäeva näitused. Noorte evangeelne festival Tallinnas. Uku Masingu 80. sünniaastapäeva tähistamine. Folkloorifestival Baltica 89 Tallinnas. Molotovi-Ribbentropi pakt 50: miiting Hirvepargis ja Balti kett.