Otsingutulemused

Intervjuu näitlejanna Elina Reinoldiga.

Noor Vanemuise näitlejanna Liina hakkab mängima Tiinat August Kitzbergi “Libahundi” uues postmodernistlikus lavastuses. Kuid teatris kummitab, proovidel lasub needus, mänguverest saab päris veri... Lavastus ei sünni enne, kui pole lahendatud mõrvamüsteerium, mis viib Liina tagasi eelmise sajandi teatrilegendide ja -intriigide juurde. Film valmis eesti kutselise teatri sajandaks sünniaastaks.

Vürst Mõškini ilmumisel Peterburi seltskonda ei oska keegi aimata, et see varatu ja haige mees võib inimestele nii suurt mõju avaldada. Tal on võti isegi paadunud hingede jaoks, nagu Rogožin ja tema kaaslased, kindral Jepintsevi perekonnast rääkimata. Noor, kaunis ja süütu Aglaja on tema pärast valmis kõigeks. Vürst aga pühendub Nastasja Filippovnale, kelle ihade põrgust läbi käinud hinge puhtus äratab temas aukartust ja lootust päästa naine hukatusest.

Üheksast viieni tööd teha on kõige haigem asi, mida ma tean, arvab Kaur, üks filmi kangelasi. Intervjueeritakse viit noort kunstnikku, kes ühel päeval avastavad, et iga päev tuleb süüa, osta riideid, maksta üüri. Kas lükata oma unistused edasi ja langeda lõksu, igapäevasesse töörutiini, või on olemas mõni alternatiiv? Rainer Sarnet uurib, kui kaugele on võimalik kompromissidega minna, et unistused oleks veel tõsiseltvõetavad. Osalevad Angela Komtshatnikova, Rein Pakk, Berit Teeäär, Kaur Kender ja Jaanus Vahtra.

Andrus Kivirähki romaani "Rehepapp ehk November” ainetel valminud filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamine mure on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Miski pole tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et endal elu sees hoida, antakse hing kratile – puust ja rauast olendile, kes aitab peremehel rohkem varastada. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks. Loo peategelane, noor talutüdruk Liina on lootusetult armunud külapoiss Hansu, kellele on silma jäänud hoopis imekaunis mõisapreili. Liina isa nõuab aga, et neiu läheks naiseks ropu suuvärgiga Endlile.

Lastekoori suvelaagris on käimas ettevalmistused konkursiks esitamaks muusikali "Kevade" ja nii mõneski poisis-tüdrukus võib ära tunda Paunvere kooli kangelastele omaseid jooni. Tootsi kehastaval Teedul on aga algamas häälemurre. Mures on dirigent Kaur, mõneti ka majandusala juhataja Juurak. Ühe etenduse päästab ootamatult publiku seast tõusnud ja laulma hakanud poiss. Kaur on tema häälest vaimustatud. Juurak püüab soovimatust kandidaadist vabaneda. Vaatamata tema sepitsustele pääseb õiglus siiski võidule. Toomas võetakse koori vastu. Nüüd tuleb tal rinda pista Georgi pahatahtlikkusega ja võita teiste poolehoid. Filmis kõlab peaosalise Toomas Uibo imekaunis lauluhääl, esineb lastekoor Ellerhein ja tantsivad Palestra tantsutüdrukud.

15aastase Anni elus on toimumas suured muutused – tal on kasuisa ja kohe sünnib poolvend. Ent Anni ema on närviline ja kiivas kõigi, isegi tütre suhtes. Ann ei mõista, millest tülid ja lõputu muretsemine. Satanistide saiti külastades räägib ta Sethi-nimelise kaaslasega soovide täitmisest ühe erilise palve abil. Spontaanselt lausub ta seda veel sündimata venna kohta. Kui aga vastsündinul avastatakse südamerike, valdab teda hirm. Ta tahab palvet tagasi võtta ja pöördub abi saamiseks oma uue salapärase sõbranna Maya poole.

Kung fu komöödia tegevus toimub 1970ndate Nõukogude Liidus. Filmi peategelane on noor huligaan Rafael, kes satub Hiina piiril aega teenides kung fu ässade rünnaku alla. Tema armee saab küll haledalt kolki, kuid vastaste superstiilne võitluskunst vaimustab noort mässajat. Koju naastes leiab Rafael tee kloostrisse, kus kohtub õigeusu munkadega, kes hiinlastest veelgi vingemat võitlust peavad. Munkade võitlus on aga nähtamatu - võidab see, kes on alandlikum. Algab huligaani koomiline teekond kõikvõimsa alandlikkuseni, mis on täis kiusatusi, usku, armastust ja rõõmu.

Vaino Vahing pidas aastatel 1968-1984 päevaraamatut, kus on kirjas reaalsed sündmused ja isikud Vahingu enda subjektiivses interpretatsioonis. Seal kajastatakse Tartu kultuurielu, armuseiklusi, boheemlikke olenguid ja vaimseid otsinguid. Vahingut huvitas piirsituatsioon, piirideületamine. Kunsti ja elu vahel Vahing selget piiri ei tõmmanud. Ta provotseeris inimesi, et nad kaotaks maski, kontrolli enda üle. Sellist provotseerimist nimetas Vahing Spieliks ehk mänguks. Me näeme loojat, kes on teinud disharmooniast endale inspiratsiooniallika, kes "tunneb armastuses suurimat piina". Hirmu end armastuses kaotada. Inimest, kes tajub armastuse suurt jõudu ja vastab sellele alateadlikult disharmooniga. Vahingu päevaraamatu läbivaks teemaks on elu ohverdamine kunsti nimel. Elu, kus põleb ära olme, ...

Fred Jüssi on loodusfilosoof, kes seistes looduse ja kultuuri ristteel on sügavalt läbi tunnetanud inimeseks olemise põhiküsimused. Praeguses maailmas räägitakse nii palju edukusest ja töörabamisest. See film on viljakast mittemidagitegemisest. Laiskuse ja jõudeelu kiituseks. Hümn aeglasele elule. Kulgedes mööda looduse salaradu, vaadates tundide kaupa rändavaid pilvi ja vajudes lõkkesuitsu magusasse embusse, jäävad meist kaugele maha linnakära ja majanduskasv. Nagu mõtiskleb loodusfilosoof Fred Jüssi: vahel peab olema laisk ja patune, olles iseendaga