Otsingutulemused

"Sent surmaga võlgu ja koperdab merel!" kuuleb Martin Puri ühel ilusal kalapüügipäeval oma paatkonna juhi Augusti suust. Paadikaaslased on vanale mehele tõesti aeg-ajalt hõlpu andnud, kuid Sõgedate külas aastasadu elanud ja meretööd teinud põlvkondade järeltulijad teavad, et kedagi, kes merd armastab, ei saa sellest vägisi lahutada. Merel ei ole füüsiline jõud mehe ainus mõõdupuu. Kui on vaja päästa inimesed sügistormis hukkuvalt purjekalt, näeb Martin, et tuleb tegutseda mitte mere vastu, vaid temaga koos.

Maalikunstnik Johannes Võerahansu (1902-1980) alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal, ent pidi vahepeal kümmekond aastat keskenduma muule, näiteks veskitöödel isa abistamisele. Pärast seda töötas Võerahansu lühikest aega Tallinna Draamastuudio teatri juures dekoratsioonimaalijana ning Türi tellise- ja keraamikavabrikus. Johannes Võerahansu õppis 1932-1936 Pallases Ado Vabbe ateljees maalimist, lõpetas kooli täieliku kursuse 1940. aastal. Hoolimata hilisest stardist on tema loomingulises pärandis ka arvukalt 1930ndate alguses valminud teoseid. Sest perioodist tuntakse Võerahansut ennekõike Saaremaa-tsükli järgi, kus ta käis muuhulgas Eesti Rahva Muuseumi ekspeditsiooni koosseisus joonistajana. Enne Teist maailmasõda jõudis Võerahansu käia Pariisis. Aeg oli liiga lühike, et kokkupuudetes prantsuse kunstiga leida ...

Liivimaa, 16. sajand. Noor rüütel Hans von Risbieter saab isalt päranduseks reliikvialaeka Püha Brigitta säilmetega, mida ihaldab enda valdusse saada klooster. Risbieter on nõus loovutama reliikvia, kui saab naiseks abtissi ingelliku õetütre Agnes von Mönnikhuseni. Agnese süda tuksub aga robinhoodlikule vabale mehele Gabrielile, kes astub vapralt välja vabaduse ja õigluse eest. Romantiliste seikluste varjus on ridade vahele põimitud eestlaste vabadusvõitluse prahvatav vimm. Ajaloolise dekoratsiooni vormis ja varjus on legendaarne seiklusfilm suutnud kõnetada paljusid põlvkondi.

Jüri Sillart on loonud Grigori Kromanovi (1926 - 1984) lähedaste, kursusekaaslaste, sõprade ja kolleegide, vastaste ja kaasvõitlejate intervjuudest ning filmikatkenditest vastuolulise ja pidevalt oma kohta otsiva filmi- ja teatrilavastaja loomingulise ja psühholoogilise portree. Meenutustest joonistub pilt andekast, inimlikust, hellast, ausast, püsimatust ja kompromissitust inimesest, kui kahe kultuuri vahele jäänud vangist, kelle süda kuulub ometi ainult ühele neist.

Maalikunstnik Valdemar Väli (1909 – 2007) elulooülevaade ja üksikasjalik tutvustus tema rikkalikust portreeloomingust, millega ta on ennast jäädvustanud eesti kunsti ajalukku. Samuti antakse ülevaade maastikest, linnavaadetest ja kompositsioonidest kogu loomingu ulatuses. Valdemar Väli loomingut analüüsivad kunstiteadlased Mai Levin ja Leo Gens.

Semjon Školnikovi portreefilm andekast keeleteadlasest ja etnograafist Boris Vildest, kellest sai teise maailmasõja ajal Prantsuse vastupanuliikumise juhtfiguur. Tutvustatakse Vilde haridusteed, töö- ja teadusalaseid saavutusi ning tegevust teise maailmasõja päevil Pariisis. Boris Vildet meenutavad tema ema, abikaasa ja kunagised võitluskaaslased. Kasutatud on Vilde kirju ja vanglapäevikut.

Tammaru talus kasvab üles kolm last – perepoeg Margus ja kaks orbu, Mari ja Tiina. Tiina on erk ja väle nagu tulesäde ning Margusele ütlemata armas. Isa ja ema tahavad, et ta võtaks naiseks Mari, sest too on nende hõimust, Tiina aga võõrast verd. Tema ema hukati nõiana häbipostis. Mari meelest on Tiina Marguse ära teinud. Tema süda ei luba poissi nõia tütre saagiks jätta, ja nii süüdistab ta kasuõde terve küla ees libahundiks käimises.

Dokumentaalkaadrid, fotod ja erinevaist arhiividest pärinevad salastatud toimikud aitavad taasluua sündmusi J. V. Jannseni eestvedmisel korraldatud I ülemaalisel laulupeol 1869. aastal, nõukogulikust ideoloogiast survestatud XII laulupeol 1947. aastal ja sajandipikkuse laulupeotraditsiooni tähistamiseks peetud XVII juubelilaulupeol ning sellest valminud Jüri Müüri dokumentaalfilmi sündi, selle toonast tsenseerimist ja taastamist ligi nelikümmend aastat hiljem.

NLKP 24. kongress Moskvas, Balti kett, 1985. aasta üldlaulupidu Tallinnas, Oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäeva tähistamine, Vabaduse laul 1991 – need on vaid mõned episoodid arhiivipõhisest dokumentaalfilmist, milles jälgitakse president Arnold Rüütli tegemisi ajavahemikus 1971 – 1992. Sellesse aega mahtusid Eesti venestamispoliitika uus laine, perestroika ja taasiseseisvumine. Ellujäämine ja edukus sõltusid paindlikkusest ja kohanemisvõimest.

Keskaegse krimipõneviku teises filmis ehmatab öövahti kohutav viirastus – rikka kaupmehe traagiliselt uppunud tütar. Hommikuks on vahimees kõrgest tornist surnuks kukkunud ja kahtlastes õnnetustes kaotavad elu veel mitu inimest. Neid sündmusi uuriva Melchiori teed ristuvad nii lõbutüdruku kui preestriga, nii võõramaa kunstniku kui hullunud ketseriga. Vihjed viivad ta Pirita kloostrisse, mille sünged võlvid varjavad unustusse maetud ohtlikku saladust. Samal ajal vaevab Melchiorit mõistatus, miks ta armastatu Keterlyn ühtäkki nende kihluse katkestab…