Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Tallinna saladused

1967 | Dokumentaalfilmid, Vaatefilm | Režissöör: Ülo Tambek

Eksperimentaalne vaatefilm Tallinna vanalinnast.

Stsenarist Lennart Meri, operaator Andres Söödi ja režissöör Ülo Tambeki koostöös sündinud omapärane „linnasümfoonia“, eksperimentaalne vaatefilm Tallinna vanalinnast. Kaamera vaatevälja jääb linnamüür, Oleviste kirik, Pühavaimu kirik, Raekoda. Kuid suurema osa filmist moodustavad kaadrid vanalinna perifeeriast: veel varemeis Paks Margareeta, hüljatud Katariina käik, tühi Laboratooriumi tänav ja dominiiklaste kloostri rohtukasvanud õu. Anti Marguste muusika lisab pildile salapära.
- Osta film
- Voogedastus
- Osta
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Liivlaste lood

1991 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Enn Säde

Enn Säde dokumentaalfilm ühe soome-ugri rahvakillu, liivlaste hääbumisest.

Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvastest. Nad on eestlaste lähemaid sugulasrahvaid ja liivi keel on eesti keelega sarnasemaid keeli. Praegu on liivi keele oskajaid vaid mõnikümmend ja nendegi jaoks pole liivi keel emakeel. Siiski peab end liivlaseks umbes 200 inimest, kellest enamik elab Riias, Ventspilsis ja Kūolkas. Liivi randa – vanasti liivlastega asustatud 12 rannakülla Kuramaal – pole jäänud ühtki vabalt liivi keele valdajat. Oma rahva lugu räägivad liivi keeles veel vähesed seda keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Film on üles võetud aastatel 1988 ja 1990 Läti Vabariigis, Kura poolsaare liivi külades ning Riias, kasutatud on arhiivmaterjali 1940. ...
- Vaata
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Viimne reliikvia

1969 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Grigori Kromanov

Grigori Kromanovi ajaloolis-romantiline seiklusfilm Eduard Bornhöhe jutustuse “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” ainetel laenab sellelt vaid peamisi tegelasi ja motiive, loo tähenduslikuks taustaks on 1968. aasta sündmused Euroopas. Kultusfilmiks saanud linateosele annavad sügavust Paul-Eerik Rummo laulutekstid ning autorite humoorikas vaatenurk.

Liivimaa, 16. sajand. Noor rüütel Hans von Risbieter saab isalt päranduseks reliikvialaeka Püha Brigitta säilmetega, mida ihaldab enda valdusse saada klooster. Risbieter on nõus loovutama reliikvia, kui saab naiseks abtissi ingelliku õetütre Agnes von Mönnikhuseni. Agnese süda tuksub aga robinhoodlikule vabale mehele Gabrielile, kes astub vapralt välja vabaduse ja õigluse eest. Romantiliste seikluste varjus on ridade vahele põimitud eestlaste vabadusvõitluse prahvatav vimm. Ajaloolise dekoratsiooni vormis ja varjus on legendaarne seiklusfilm suutnud kõnetada paljusid põlvkondi.
- Osta film
- Voogedastus
- Osta
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Libahunt

1968 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Leida Laius

Leida Laiuse draama August Kitzbergi samanimelise näidendi alusel räägib armastusest, mis pärisorjusaegses külas põrkub ebausu, armukadeduse ja orjameelsusega.

Tammaru talus kasvab üles kolm last – perepoeg Margus ja kaks orbu, Mari ja Tiina. Tiina on erk ja väle nagu tulesäde ning Margusele ütlemata armas. Isa ja ema tahavad, et ta võtaks naiseks Mari, sest too on nende hõimust, Tiina aga võõrast verd. Tema ema hukati nõiana häbipostis. Mari meelest on Tiina Marguse ära teinud. Tema süda ei luba poissi nõia tütre saagiks jätta, ja nii süüdistab ta kasuõde terve küla ees libahundiks käimises.
- Osta film
- Voogedastus
- Osta
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Keskpäevane praam

1967 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Kaljo Kiisk

Kaljo Kiisa lavastatud draama näitab, kuidas äärmuslikus olukorras tuleb ilmsiks inimeste tegelik loomus ja ellusuhtumine. Juhan Smuuli stsenaariumis on katastrooffilmi ainest ja vaimukat dialoogi.

Jaanipäevasel Virtsu-Kuivastu praamil satuvad kokku kõige erinevamad inimesed: juuksur oma dotsendist abikaasaga, tema sõjainvaliidist vend koos õe hüljatud lapsega, neli murdehuvilist tudengineidu ja neli noort spetsialisti, bussitäis mandril käinud saarlasi ning armunud paar, kes end jänestena veoautokoormas praamile smugeldanud. Haige peaga tüürimees laseb eeskirjadele vaatamata pardale kaks kütuseautot ja keset merd selgub, et praamil seisva veoauto furgoonis on süttinud puuvill.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Toorumi pojad

Hantide karupeied

1989 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Lennart Meri

Lennart Meri dokumentaalfilm toob vaatajani iidse hantide karupeierituaali, mis on jäädvustatud Lääne-Siberis Handi-Mansimaal Obi lisajõe Agani kaldal.

Iidne hantide karupeierituaal, vanusega pea 3000 aastat, on jäädvustatud Lääne-Siberis Handi-Mansimaal Obi lisajõe Agani kaldal Tõltšinite suvelaagris 1985. aasta septembris ja 1988. aasta augustis. Hantide mütoloogia kohaselt on karu nende hõimu esiisa ja ülijumala Toremi poeg. Karu tapmist võrdsustavad kütid esiisa tapmisega ja selle veretöö lunastamiseks korraldataksegi laulude ja tantsudega pidulikud peied, mis kestavad päikesetõusust loojanguni neli-viis päeva järjest. Karupeiedel osales vanade laulude mäletajaid, kes saabusid rituaali ajaks kohale sadade kilomeetrite kauguselt.
- Vaata
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Linnutee tuuled

1977 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Lennart Meri

Lennart Meri jätkab oma autorifilmis soome-ugri hõimurahvaste sugulus-, keele- ja kultuurisuhte tõlgendamist.

Kultuurantropoloogiline dokumentaalfilm soome-ugri rahvaste etnograafiast ja etnogeneesist on järg Lennart Meri filmile „Veelinnurahvas“ (1970). Meri interpreteerib soome-ugri hõimurahvaste sugulus-, keele- ning kultuurisuhteid. Soomlased, vepslased, vadjalased, setud, ersamordvalased, mansid, ungarlased, saamid, nganassaanid ja eestlased on üles võetud 1977. aastal Põhja-Soomes, Lapimaal, Vepsamaal, Vadjamaal, Mordvas, Handi-Mansimaal, Ungaris, Taimõri poolsaarel, Setumaal, Saare-ja Muhumaal ning 1970. aastal Neenetsi ringkonnas. Koostöös Soome Mainos TV ja Ungari Televisiooniga toodetud film oli esimene Tallinnfilmi rahvusvaheline koostööprojekt.
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Supernoova

1965 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Veljo Käsper

Režissöör Veljo Käsperi esimene täispikk mängufilm näitab noore astronoomi esimesi teadustöö kogemusi. Suur osa võtetest on tehtud vastrajatud Tõravere observatooriumis.

Supernoova avastamisest unistavad nii noor andekas diplomand kui ka kogemustega range professor. Kui õnn naeratab uljale alustajale, on elevil kogu uurimisrühm. Siis aga põrkuvad vastandlikud arusaamad teadustööst ja tuleb langetada otsuseid, mis näitavad teadlase hingesuurust.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Šamaan

1997 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Lennart Meri

Lennart Meri dokumentaalfilmi „Linnutee tuuled“ võtete ajal üles võetud nganassaani šamaani Demnime loitsimisrituaal.

Nganassaanid on samojeedi rahvas Euraasia põhjapoolseimas piirkonnas Taimõri poolsaarel Krasnojarski krai Taimõri rajoonis. Nad räägivad uurali keelkonna põhja-samojeedi alamrühma kuuluvat keelt, nende kaugemad keelesugulased on soomlased, eestlased ja ungarlased. Keelemälu ulatub 10 000 aasta taha minevikku. Šamaan Demnime loitsimist ja lovesse langemist filmiti 16. juulil 1977 sünkroonselt ligi kolmveerand tundi, "Linnutee tuultesse" läks sellest ainult väike osa. Demnime laulud on lindilt tõlkinud S. Turdagina ja A. Mihkels ning täiendavad oluliselt meie teadmisi selle väikese hõimu peadpööritavast luulelennust. Nganassaani šamaan Demnime, Dühode poeg Namtuso sugukonnast (1913-1980) oli toona 64-aastane. Film Demnime loitsimisrituaalist valmis 20 aastat hiljem.
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kaleva hääled

1986 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Lennart Meri

Lennart Meri kolmevaatuseline film-essee mälust ja soome-ugri rahvaste ajaloolistest kultuurisidemetest.

Film jaguneb mõtteliselt kolme ossa. Esimene peatükk on pühendatud iidsetele mälukandjatele, nagu Karjala kaljujoonised, Kalevala-värss, hantide karupeied. Ringkäik minevikus on põimitud müütilise muinasajalooga, kuid tõmbab paralleele tänapäevaga. Teises osas jutustab Lennart Meri soome rahvaluulekoguja Elias Lönnroti külaskäigust Eestisse ja tema kohtumistest Eesti vaimuinimestega 1844. aastal. Huvi eesti keele vastu ja sõprus Faehlmanniga vihjab vastastikusele mõjule meeste töös “Kalevala” ja “Kalevipoja” koostamisel. Kolmandas osas taaselustatakse Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Tõnu Kaljustega Veljo Tormise kooriteose „Raua needmine“ filmiettekandes muistne rauasulatus- ja sepistamisrituaal.
- Vaata
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
Järgmine
»