Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Pronksiöö: Vene mäss Tallinnas

2007 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Urmas Eero Liiv

Dokumentaalfilm kahest vägivaldsest ööst Tallinna kesklinnas 2007. aasta aprillis pärast nõukogude sõjaväemonumendi teisaldamist Tõnismäel.

Eestlaste jaoks oli pronkssõduri monument Tallinnas Tõnismäel pool sajandit kestnud okupatsiooni sümboliks, kuid venekeelsele elanikkonnale tähistas see võitu fašismi üle. 2007. aasta aprillis otsustas Eesti vabariigi valitsus peaminister Andrus Ansipiga eesotsas teisaldada pingeallikaks muutunud pronksmehe kuju Tallinna kesklinnast sõjaväekalmistule. Selle tagajärjel vallandus pealinnas vägivaldne kaos. Kanal 2 dokumentaalfilmis antakse ülevaade viimase kahe aasta jooksul pronkssõduriga seotud sündmustest ja taaselustatakse ajalukku minevad purustavad pronksööd neis osalenud inimeste kommentaaride abiga.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kalevite kanged pojad

2010 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Probleemfilm | Režissöör: Valentin Kuik

Valentin Kuik portreteerib skulptor Tauno Kangrot ja tema pingutusi oma hiidskulptuuri, Kalevipoja kuju püstitamiseks Tallinna lahte.

Tuntud eesti skulptor Tauno Kangro idee valmistada skulptuur rahvuseepose kangelasest Kalevipojast pärineb juba aastast 1997. Hiidsuure skulptuuri kavatses Kangro esialgu erakapitali toel, hiljem juba linna kulul püstitada Tallinna lahte. Suurprojektil on nii mõjukaid poolehoidjaid kui ka vastaseid. Aastal 2007 võidab Kangro linnavalitsuse korraldatud Kalevipoja monumentaalskulptuuri ideekonkursi. Suurejoonelise idee teostamiseks oleks tee justkui sillutatud, ent võimumängud on salakavalad. Film dokumenteerib järgneva kolme aasta jooksul skulptuuriga seotud tähtsamaid sündmusi ja persoone, skulptori igapäevast tööd ja pingutusi oma unistuse teostamisel.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Dirigendi kõla

2007 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Muusikadokumentaal | Režissöör: Peter Murdmaa, Helle Karis

Portreefilm legendaarsest Eesti muusikust Eri Klasist läbi tema loometöö ja eraelu.

Eri Klasi elu juhtmotiiv on rõõm – rõõm tööst, sõpradest, kolleegidest, eelkõige aga perekonnast ja kodumaast. See rõõm on kaasakiskuv ja ammendamatu, hoolimata sellest, et tema saatus pole olnud pilvitu. Ajaloo käik ja isiklikud kaotused, töötempo ja rahvusvaheline tuntus võivad inimese sisemises muusikas tekitada ebakõlasid. Eri Klasi kõla on jäänud puhtaks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ernst Jaaksoni kõne ÜRO Peaassamblee 46. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Eesti suursaadik ÜRO juures Ernst Jaaksoni kõne ÜRO Peaassamblee 46.istungjärgul 10.10.1991

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti alaline esindaja ÜRO juures ja Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik USAs Ernst Jaakson kõneleb ÜRO Peaassamblee 46. istungjärgul 10. oktoobril 1991.

Eesti võeti ÜRO liikmeks 46. istungjärgu alguses 17. septembril 1991. Eesti esimeseks alaliseks esindajaks ÜRO juures saab Ernst Jaakson. ÜRO korra kohaselt esitab Ernst Jaakson täiskogule ülevaate Eesti poliitikast ja lahendamist nõudvatest probleemidest 10. oktoobri koosolekul. Jaakson ütleb oma avalduses, et Eesti rahvas on lõpuks teostanud oma igivana unelma enesemääramisest ja Eesti riiklik iseseisvus on taastatud ja tunnustatud paljude riikide poolt. Eesti väärtustab kõrgelt vastuvõttu ÜRO liikmesriigiks ja on valmis täitma oma rahvusvahelisi kohustusi. Täname neid, kes meid selles võitluses toetasid, eriti Islandi. Suursaadik Jaakson mainib, et eestlased teavad hästi, mida tähendab elada võõra võimu all, ja seetõttu Eesti toetab ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ajapikku unustatakse meie nimi

2008 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi dokumentaalfilm küüditamisest, mis toimus Eestis 1941. aastal. Film on pühendatud kõigile küüditamisohvritele.

Minevikusündmused kipuvad ununema, kuid 1941. aasta juuniküüditamine jääb Nõukogude võimu ühe kõige jõhkrama kuriteona Eesti rahva mällu igavesti. Selle aasta 14. juuni ööl saadeti Eestist välja Siberisse üle 10 tuhande inimese, enamik neist olid naised ja lapsed. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Mikk

2006 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Rein Raamat, Peeter Brambat

Portreefilm lavastaja ja näitleja Mikk Mikiverist.

Rein Raamatu dokumentaalfilm kerib vähehaaval lahti eesti teatrilegendi, lavastaja ja näitleja Mikk Mikiveri elu- ja loominguloo. Viimane intervjuu Mikiveriga tema Võsu kodus raamib filmilugu. Veel haigena oma eluõhtul unistas ta sellest, et tulla tagasi teatri juurde, lavastama. Mikk Mikiveri isiklik ja lavaelu on kulgenud avalikkuse silme all, aga inimesena jäi teatrimees suureks mõistatuseks, millesse ei too suurt selgust ka tema viimane pihtimuslik intervjuu. Mikk Mikiveri elu ja loomingu kohta avaldavad arvamust inimesed, kes teda hästi tundsid – pereliikmed, kolleegid ja sõbrad, paljud kultuuriloos olulised inimesed.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Viimsi saared

2011 | Dokumentaalfilmid, Vaatefilm | Režissöör: Elo Selirand

Lugu kaasaegsetest Põhja-Eesti saartest, milles on ajalugu, traagikat, laeva- ja lennukihukke, üksindust, kaunist loodust ja ehedat Eesti elu. Suvised saared ja meri, talvine kalapüük, metsmaasikavälud ning militaarsaare Naissaare kaitserajatised. Dokumentaalfilmist "Viimsi saared" õhkub elujõudu.

Film ei ole pelk meenutus saarte kunagistest hiigelaegadest, see jutustab ka saarte olevikust ja tulevikust. Viimsi saared olid endistel aegadel Tallinna kaitsemüür, mitte kauni loodusega puhkepaik või looduspark. Tänapäeval Viimsi saarestik Tallinnale enam sõjalist kaitset ei paku, küll aga pealinnas tööl käivatele inimestele rahulikku elu- ja pelgupikka. Saarel on tänaseks oma selge roll, näiteks Tõnu Kaljuste Nargen Festivali näol Naissaarel, kuid see roll võiks olla suurem ja mitmekesisem. Filmis on rohkelt kasutatud ajaloolisi filmikaadreid, fotosid ja dokumente.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ilusad inimesed

2008 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Vahur Laiapea

Missikonkursil Miss Vaimukad 2007 asuvad võistlustulle vaimupuudega neiud-naised, omamoodi ilusad ja õnnelikud inimesed.

2007. aasta kevadel asuvad vaimupuudega neiud üle Eesti valmistuma oma missivõistluseks. Missikonkurss Miss Vaimukad 2007 saab teoks augusti lõpus Läänemaal Tuksi Spordi- ja Puhkebaasis. Võistlust aitab läbi viia ka Eesti Miss Estonia 2007 Viktoria Azovskaja, kes õpetab, juhendab, julgustab ja lohutab. Noored naised on elevil, õnnelikud ja siirad. Miss Vaimukad 2007 tiitli pälvib Saaremaalt pärit noor naine Pille Siplane, kelle unistuseks on teha ise filmi. Missivõistluse võitmine aitab Pillel oma unistus teoks teha, lisaks missitiitlile saab ta auhinnaks videokaamera. Pille esimene film valmib režissöör Peeter Simmi juhendamisel.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Doktor Grossmanni jumalate maa

2009 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Vahur Laiapea

Eriline naine Galina Grossmann maalib Jeesust, kirjutab temast ooperi ja kannab eesti folkloori “sugemetega” teose lauldes-tantsides ette vanadekodu elanikele.

Galina Grossmann on bioloogiateaduste doktor, leiutaja ja tervisenõustaja. Tema leiutatud on näiteks unikaalne kõhnumismeetod lipoliitika. Ent Galina Grossmann on ka helilooja, luuletaja, laulja, tantsija ja maalikunstnik. 2008. aasta suvel esietendub Munalaskme hooldekodus tema uusim muusikateos „Jumalate maa“, lugu Jeesus Kristusest, kes ristipuul ellu jäi ja kelle eesti vaimud viieteistkümne hobuse saatel uhkes tõllas Eestisse, jumalate maale tõid. Kaamera jälgib „Jumalate maa” sünnilugu alates esimestest helidest ja sõnadest kuni esiettekandeni. Film mängivast inimesest, tema usust endasse ja jumalasse.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Draakoni aasta

1988 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi dokumentaalkroonika 1988. aasta tähtsündmustest ja rahva poliitilisest ärkamisest Eestis.

1988. aasta oli Eestimaa elus erandlik. Üllatusena kõigile lubati kasutada rahvuslippu ja -sümboolikat, vabariigi partei- ja valitsusjuhtidele avaldati umbusaldust, tekkis Rahvarinne ja roheliste liikumine, aga ka Interrinne. Muinsuskaitse selts taastas Vabadussõja monumente, avalikustati eestlaste hävitamine Stalini poolt ja ... kujutage ette – vabariigi saadikud Moskvas astusid välja keskvõimu vastu. Eestimaal toimuv äratab rahvusvahelistki tähelepanu. Kas see kõik on võimalik totalitaarses riigis? Dokumentaalkroonika jutustab usutavalt selle aasta sündmustest Eestis, eluolu muutustest ning rahva ärkamisest pärast 48-aastast varjusurma.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
...
14
15
16
17
18
19
20
...
Järgmine
»