Otsingutulemused

Kroonikafilmis viiakse vaataja visuaalsele reisile lähiminevikku, kus aasta algul valitsev ülim optimism asendub aasta edenedes kainestava reaalsusega. Pühendatakse tähelepanu kohustuslikele sündmustele: vabariigi aastapäeva paraad ja presidendi vastuvõtt Estonia teatris. Edasi liigub lugu uue õiguskantsleri ja palju poleemikat tekitanud vabadussamba temaatika juurde. Kaamera jõuab ka 2008. aastal esmakordselt ilmavalgust näinud Uma Pido ja punklaulupidusid kajastama. Finaalis muutub aktuaalseks kohalejõudnud majanduskriis ja sellega kaasnevad dramaatilisused. Film pakub pistelise valiku aastal 2008 toimunud suurtest ja väiksematest sündmustes.

Jaaniõhtul, nädal enne laulupidu läideti tuled viieteistkümnes Eesti maakonnas. Tartus koondusid tuled laulupeotõrvikusse, mis alustas rändu läbi põhjamaise suve Tallinna. Laulupeorongkäigus oli sel korral külalisi esmakordselt õige kaugeist paigust. Tuli hulk eestlasi, keda sõjaajad laia maailma olid pillutanud. Laulupeod, küll täidetud muusikaga, ei ole ometi lihtsalt kontserdid, kus ühel pool lauljad ja teisel kuulajad. On palju laule, mida lauldakse koos. Need päevad teevad ilmsks meie rahva hinge, annavad kinnitust usule ja lootusele. Selle nimel süüdatakse jälle ja jälle laulutuli.

Eesti Rahvusraamatukogu ajaloo, arengu ja kaasaegsete võimaluste põhjalik tutvustus. Tänane Eesti Rahvusraamatukogu on rahvuskirjanduse koguja ja säilitaja ning kultuuriloolise teabe talletaja; üldkasutatav raamatukogu, mille teavikute arv ulatub kolme ja poole miljonini; parlamendiraamatukogu, et tagada Riigikogu, valitsuse ja teiste põhiseaduslike institutsioonide infoteenindus; teadusraamatukogu, et vahendada teadustööks vajalikku informatsiooni humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas; raamatukogunduse arenduskeskus ja kultuurikeskus.

Impressioonid 950-aastaseks saanud Tartust. Vaino Vahing jalutab Tartus ja mõtiskleb oma kodulinna üle. Tema rännakud viivad Emajõe luhalt Supilinna, Toomelt ülikooli, inimese sünni ja surma juurde. Vahing on justkui kõrvaltvaataja, salajane kaamerasilm, mis jälgib noori ja vanu, tudengeid ja pesunaisi, õpetlasi ja lihtsaid inimesi. Kirjaniku silme eest libisevad mööda Tartu olulisemad hooned kui vaimukeskused, linn kui vaimsuse hoidja. Tartu vaimu olemust püüavad sõnastada akadeemikud Harald Keres ja Harald Haberman, professorid Jüri Saarma ja Juri Lotman, teatrijuht Kaarel Ird ja parteitöötaja Indrek Toome.

1980. aastal valminud Tallinna Linnahalli ajalugu on väga värvikas. Alates ehitustööde algusest 1977. aastal kuni tänaseni on see kompleks näinud vastuolulisi aegu. Loodud nõukogude aja au ja hiilguse demonstreerimiseks, iseseisvumisajal poliitiliste ning erakondlike ürituste sündmuspaigana, aga ka erinevate kultuuride kohtumispaigana on see ehitis unikaalne. Film rändab ajas, luues paralleele mineviku, oleviku ja tuleviku vahel, alates planeerimisest kuni renoveerimise lähteülesande valmimiseni 2017. aasta jaanuaris.

1985. aasta üldlaulupidu, selle ettevalmistamine ja läbiviimine. Filmis on ilmekaid nõukogulikke traditsioone ja sõnavõtte toonitamaks ENSV 45. aastapäeva ning 40 aasta möödumist suures isamaasõjas saavutatud võidust. Autorid Toomas Lepp ja Jüri Tallinn.

Eesti Video esimene videoringvaade nr 1 on jõuluväljaanne. Eesti Video direktor Viktor Siilats räägib videoringvaate eesmärgist levitada seda väliseestlaste hulgas. Kajastatakse läinud suve suursündmusi Eestimaal. Öölaulupeod lauluväljakul juunis 1988. Rahvusraamatukogu kaablipaigaldus Rahvarinde eestvõttel 29. juunil. Rahvarinde suurmiiting Tallinna lauluväljakul 17. juunil. Eestimaa laul 11. septembril Tallinna lauluväljakul. Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste räägib tehtust ja tulevikuplaanidest. Keeleloits Tallinna raekoja platsil 22. oktoobril. Hingedepäev Pilistveres 2. novembril – stalinismiohvrite mälestusmärgi ja kivikangru rajamine. Austraalia mäeinsener ja tööstur, väliseestlane Arvi Parbo külastab Eestimaad. Leitud on Konstantin Pätsi oletatav matmispaik Buraševos. ENSV Ülemnõukogu arutab eesti keele kehtestamist riigikeeleks. Aarne Mikk tutvustab Estonia ...

Reportaaži teine osa 1988. aasta palavast suvest Eestimaal. Filmi keskmes on poliitilised kired võitluses Eesti suveräänsuse, kodakondsuse, keele ja IME ümber. Ajaloolised kaadrid Eestimaa Rohelise Liikumise nõudmisest Bruno Sauli ametist vabastamiseks, EKP KK pleenumilt, rahvaürituselt "Eestimaa laul", Rahvarinde kongressilt, suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisest Ülemnõukogust jm. Stsenarist Ene Hion, režissöör Mati Põldre.

24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Vaatadatakse tagasi sündmustele, mis algasid Veebruarirevolutsiooniga aastal 1917 ja lõppesid Tartu rahulepingu sõlmimisega 1920. aasta veebruaris. Millisena nähakse toonaseid sündmusi 75 aastat hiljem, värskelt taasiseseisvunud Eestis? Kasutatud on mälestusi, fotosid, filmikaadreid, dokumente, kunstiteoseid jt arhiivimaterjale. Sõna saavad Vabadussõja veteranid.

NSV Liidu rahvasaadikute kongress võttis just aastatel 1989-91 vastu otsused, mis võimaldasid Balti riikidel eralduda neid okupeerinud Nõukogude Liidust. Eesti poliitikute tippsaavutuseks Kremlis oli Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamine ja õigustühiseks kuulutamine. Eesti saadikute ideede levitamine Moskva rahvaesindajate seas, tihe koostöö Boriss Jeltsini ja Venemaa demokraatidega muutsidki võimalikuks kommunistliku impeeriumi rahumeelse lagunemise.Film püüab korrigeerida rahvusvaheliselt üsna laialt levinud väärkujutlust, et Balti riikide taasiseseisvumine oli mingi ime või lihtsalt õnnelike asjaolude kokkulangemise tulemus.