Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (629)

Kollektiivleping koolides ja lasteaedades

1996 | Muud liigitused, Tellimusfilm | Režissöör: Riina Aare
Tallinn 1992-1996

1996 | Muud liigitused, Tellimusfilm | Režissöör: Riina Aare
Tallinna areng

1996 | Muud liigitused, Tellimusfilm | Režissöör: Riina Hein
Tuhande aastane sadam

1996 | Muud liigitused, Tellimusfilm | Režissöör: Riina Hein
Öine Tallinna kesklinn

1996 | Muud liigitused, Võttematerjal | Režissöör:

Öine Tallinna kesklinn

Öine Tallinna kesklinn
Peida sünopsis Ava sünopsis
Öised reklaamid Tallinnas

1996 | Muud liigitused, Võttematerjal | Režissöör:

Öised reklaamid Tallinnas

Öised reklaamid Tallinnas
Peida sünopsis Ava sünopsis
Impeeriumi jäljed: Keemiline reostus

1994 | Tellimusfilm, Dokumentaalfilmid, Muud liigitused | Režissöör: Mati Talvik

Ülevaade 50 aasta jooksul Nõukogude sõjaväe poolt saastatud aladest Eestimaa eri paigus.

Eestit okupeerinud võõrvägede jaoks oli kahjustamata loodus ja terve elukeskkonna säilitamine teisejärguline. Nõukogude kindralid paigutasid keskkonnaohtlikud baasid enamasti Eesti looduskaunitesse paikadesse, valgalade ja veekogude lähedusse. Eestis oli Nõukogude sõjaväe kasutuses ligi 1565 militaarobjekti, sealhulgas viis lennuvälja, üle 50 raketibaasi, polügoonid jm. Taasiseseisvumise järel on meie keskkonnakaitsjaid vaevanud ebakindlus – kas on leitud ja kahjutuks tehtud kõik reostusallikad ja maapõues peituvad ohtlike ainete jäägid.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Impeeriumi jäljed: Mehhaaniline reostus

1994 | Muud liigitused, Tellimusfilm, Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Mati Talvik

Tutvustatakse ligi ühel kümnendikul Eestimaa territooriumil laiutanud Nõukogude sõjaväe poolt mahajäetud ehitisi.

Avakaadris on Eesti kaardil märgitud piirkonnad, kus paiknesid Nõukogude okupatsiooniaegsed militaarobjektid. Tavaliselt asusid need looduskaunites kohtades, järvede ja jõgede läheduses. 1991. a seisuga oli Eestis Nõukogude sõjaväe kasutuses ligi 1565 militaarobjekti kogupindalaga 871 km2, mis on ligi 2% Eesti Vabariigi territooriumist. Nüüdseks on ehitised juhuslike rüüstajate ja loodusjõudude poolt lõhutud.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Impeeriumi jäljed: Paldiski 1994

1994 | Tellimusfilm, Dokumentaalfilmid, Muud liigitused | Režissöör: Mati Talvik

Paldiskis ja Pakri saartel valitsenud olukord pärast Nõukogude sõjaväe lahkumist Eestist 1994. aastal.

1939. aastal pärast Nõukogude Liidu poolt Eestile peale surutud baaside lepingut sai Paldiskist NL sõjaväebaas. Pärast teist maailmasõda oli linn esialgu avatud ka kohalikele elanikele, kuid 1962. aastal vastu võetud otsus luua Paldiskisse NSVL tuumaallveelaevnike õppekeskus, muutis Paldiski 30 aastaks kinniseks sõjaväelinnaks. 1968. aastal hakati õppekeskuses koolitama välja aatomiallveelaevade ekipaaže. Paldiskisse ehitati tõenäoliselt maailma ainus maapinnal asuv tuumaallveelaeva täpne makett koos tuumareaktoriga. Hiljem lisandus ka teine tuumareaktor. Vene sõjavägi lahkus Paldiskist 30. augustil 1994. Sõjavägi jättis linna maha väga viletsas seisukorras.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Impeeriumi jäljed: Radioaktiivne reostus

1994 | Muud liigitused, Tellimusfilm, Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör:

Nõukogude impeeriumilt päranduseks saadud radioaktiivsed reostuskolded Eestis.

Üheks nõukogudeaegseks pärandiks on radioaktiivne reostus, NSV Liidu koloniaalpoliitika markantne näide tahtmatusest tegutseda keskkonnasäästlikult. Suuremad radioaktiivsed reostuskolded olid Sillamäe uraanirikastusvabrik, Saku radioaktiivsete jäätmete matmispaik, Valga lähedal asunud tuumarakettide maa-alune stardikompleks ja Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus. Kõigi nõukogude tuumaobjektide puhul on probleemiks täpsemate plaanide puudumine, info hankimine Venemaalt on seotud aga tohutute raskustega.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
...
10
11
12
13
14
15
16
...
Järgmine
»