Otsingutulemused

Portreefilm jäädvustab skulptoritest abielupaari Signe (1918–2006) ja Arseni (1919–2009) Mölderi loomingutee, käsitleb nende rolli haritlaste ja kunstipedagoogidena, uurib kunstnike mälu valikulisust ja objektiivsust, ajastukajalisi muutusi loomingus ja kahe kunstniku inimlikku lugu. Kaasaegsed mäletavad neid lahutamatute kaaslastena osalemas kunstiüritustel ja suurnäituste avamisel. Kõikjale alati koos ilmuvad Signe ja Arseni osutusid omalaadseks arhetüübiks. Nende varjamatult raugalikud kehad, vanad lihtsailmelised näod ja mingisse hoopis varasemasse aega kuuluvad korralikud pühapäevariided pakkusid illusiooni turvalisest stabiilsusest.

Johannes Võerahansu (1902 -1980) on eesti maaliklassika silmapaistvamaid meistreid. Esimese põhjapaneva kunstihariduse omandas ta 1920ndate alguses legendaarses Ants Laikmaa ateljeekoolis. Võerahansu on esinenud näitustel ja äratanud tähelepanu oma joonistustega, ent teda tõmbas tegelikult ikka maalikunst. Oma abikaasat meenutab kontsertpianist ja kauaaegne klaveripedagoog Erna Saar. Vanadaam kirjeldab oma tutvumise lugu ja vaimset lähedustunnet endast üle kolmekümne aasta vanema muusikalembese kunstnikuga. See on kahe väljapaistva kunstniku lugu koos veedetud paarikümnest aastast.

Kalev Raave (1926 – 2004) oli ajakirjanik, Eesti Kommunistliku Partei funktsionäär, Võrtsjärve kolhoosi ja Otepää sovhoosi Kommunist esimees ning Noorsooteatri direktor. 62- aastasena saab temast kirikuõpetaja. Oma rikkalike elukogemuste ja loomupärase headusega võidab ta rahva poolehoiu ja taastab Viljandimaal asuva Halliste kiriku. Imesid on Kalev Raave elus olnud palju. Imetajumus on Raave jaoks üks võimalikke teid Jumalani. Ilma imeta ei teki teispoolsuse tunnetust.

Helilooja Veljo Tormis räägib portreefilmis oma kiindumusest rahvaloomingusse, regilaulust ja selle kasutamisest kaasaegses koorimuusikas. Eesti regilaulu rikkus ja omapära tulevad esile just elavas esituses. Näeb Tormist regilaulu väsimatu propageerija ja eeslauljana innustamas rahvast kaasa laulma, samuti oma rahvalaulust inspireeritud kooriteoste proovides ja kontsertesitustel. Rahvalaul on eesti rahva kõige omapärasem looming, mis elab edasi meie keeles ja küllap ka geenides, kinnitab helilooja. See on kultuuri varasalv, mida tuleb ikka ja jälle taasavastada. Taasleitud laulul peab olema kindel koht meie tänases kultuuripildis.

Riigimees ja diplomaat Friedrich Karl Akel, elukutselt silmaarst, oli Eesti Vabariigi riigivanem, kolme valitsuse välisminister, saadik Soomes, Roostis, Taanis ja Saksamaal. Ta arreteeriti 1940.aasta sügisel ja mõsiteti surma järgmise aasta suvel. Kaua aega ei teatud tema saatusest usaldust väärivat tõde. Oma isast ja perekonna saatusest kõnelevad Fr. Akeli tütred Lia von Sydow Stockholmis, Asta Treude Tallinnas ning tütretütar Lii Heribertson. Akeli saatuslooga põimub Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi lugu, mida kroonib Carl XVI Gustavi ja kuninganna Silvia visiit 1992. aasta kevadel.

Filmi autor tugineb põhiliselt oma isiklikule eluteele ja kogemustele, emotsioonidele ja mälestuspiltidele. Temaga koos on ekraanil lähisugulased ja saatusekaaslased Siberi-aegadest. Matsimärdi talu õuel meenutatakse eluolukordi võõral maal. Tänastele arusaamadele toetudes püüab Märt Müür luua tuhandete traagilise saatusega Eestist Siberisse küüditatute koondportreed.

Peeter Mudist on kunstnik, kes ei maali seda, mida näeb, vaid seda, mida mõtleb. Tema jaoks on tähtis vaid sõnum, valguse otsimine. Tal on, mida öelda, ja ta kannab selle puhtfüüsiliselt iseendast andes lõuendile, ignoreerides oma rasket haigust. Film hõlmab ajavahemikku kevadest sügiseni 1990. Režissöör Liina Kulles.

Ülevaade Tallinnas toimunud Rahvusvahelise Filmiamatööride Liidu (UNICA) 48. filmifestivalist ja 44. kongressist, seal nähtud filmidest ja üritustest. Räägivad UNICA žürii liige Joan Francesc Ainaud Barcelonast, žürii esimees Mark Soosaar, filmirežissöör ja -kunstnik Priit Pärn, amatöörfilmitegijad Prantsusmaalt ja Hollandist. Filmis on kasutatud lõike Dziga Vertovi tööst "Inimene filmiaparaadiga" ja katkendeid konkursifilmidest.

Dokumentaalfilm V. I. Lenini elust Poolas aastail 1913–1914. Linalugu räägib Lenini sidemetest Eesti bolševikega ning tutvustab Lenini muuseume Poroninis ja Varssavis, samuti tema revolutsioonilise tegevusega seotud paiku Krakówis. Kõnelevad Tereza Skupiéni villas üles kasvanud Andrzey Skupién ja ajalooprofessor Valentina Naidus.