Otsingutulemused

Filmitegijad Artur Talvik ja Priit Valkna jälgivad viie aasta jooksul Tõnu Kaljuste tegemisi ooperisaali ehitamisel Naissaarele, kunagise leiutaja Bernhard Schmidti talumaadele. Idee on pöörane, saarel puudub regulaarne laevaühendus ja elekter ning seal elab vaid kaks püsielanikku. Kes seal etendustel käima hakkab? Karismaatiline Tõnu Kaljuste tahab kõigi kiuste ja hoolimata üldsuse ning rahamaailma vastuseisust rajada sinna omanäolist kultuurikeskust, kus kohtuksid traditsioonid ja kaasaeg, ooperi kõrgstiil ja looduslähedus. Näib, et dirigendi idee on sama hull, nagu omal ajal leiutaja Schmidti loodud vastutuulelaev, ent 2006. aasta suvel saab Kaljuste unistus teoks.

Film kõneleb meie sinimustvalge ajaloost sajandi tormituultes. 1884. aasta juunis Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lippu õnnistades ütles Valga kirikuõpetaja Rudolf Kallas: "Millal me hoiame lippu käes ja kõrgel? Eks siis, kui me tõotuse täidame. Seda aidaku meeles pidada lipu sinine taevavärv. Nagu must süsi annab heledat tuld, nõnda musta kuue ja musta mulla all kandkem taevalise armastuse tuld südames - sellest saame valgust eluteele ja elutööle. " Eesti rahvuslipu ajaloost räägivad Vabadussõja veteran Paul Porre, talupidaja Kusta Veskila, ehitusinsener Tõnis Jõgiaas, teadur Georg-Ilmar Madisson, veterinaar Paul Tagel, ajaloolane Artur Taska ja kirjanik Jaan Kross.

Tower, Bastille, Sing-Sing, Butõrka – neis kurjakuulutavates ehitistes kajab vastu rahvaste ajalugu. 1918. aasta veebruaris loodud Eesti vabariigis sai selliseks paigaks merekindluse suurtükipatarei kasarmusse rajatud Keskvangla, rahvasuus lihtsalt Patarei. Aegade jooksul on siin kinni peetud ühtaegu nii kurjategijaid kui maailmaparandajaid. Maailmavaateliste veendumuste tõttu siin viibinud inimeste meenutustes peegeldub kilde meie riigi ja Euroopagi XX sajandi loost.

Kirjanik Jaan Kross kõnnib minevikuradadel ja meenutab oma elu: lapsepõlve Tallinna Kalamajas, koolielu Westholmi gümnaasiumis, õpinguid Tartu Ülikoolis, sõda ja vangla-aastaid Siberis. Läbielatu ja kogetu on Krossi sõnul „elustuudium“, mis sillutas tema kirjanikuks kujunemise teed ja mille algust tähistab luulekogu „Söerikastaja“ ilmumine aastal 1958. Kirjaniku silm märkab seda, mida teised ei näe. Tema mälu taasloob selle, mille paljud meeleldi unustaksid. Tema meenutused on õpetus inimpalge säilitamisest, aegade sidemetest ja eestlase kohanemisvõimest. Film põhineb sündmustel, millest Jaan Kross kirjutab oma mälestusteraamatus „Kallid kaasteelised“.

Portreefilm Riigikogu liikmest ja kuningriiklaste fraktsiooni juhist Kalle Kulbokist. Kalle Kulbokist räägivad sotsiaalminister Marju Lauristin, Riigikogu liige Jaan Kaplinski, Riigikogu spiiker Ülo Nugis, kirjanik Jaan Kross ja teised.

Friedebert Tuglase 100. sünniaastapäeva tähistamine 1986.aasta veebruaris-märtsis Tallinnas, Tartus, Ahjal, Moskvas ja Helsingis. Teaduslik konverents Keele ja Kirjanduse Instituudis, mälestuskivide avamised, pidulikud õhtud ja aktused, näituste avamised, Tuglase juubeliga seotud üritused Helsingis. Kõneleb Loomingu peatoimetaja Kalle Kurg.

Rahvakirjanik Friedebert Tuglase (1886-1971) 100. sünniaastapäeva tähistav meenutusfilm. Aastakümneid on ta olnud eesti kirjanduses eelkäija osas, ent 1940. aastate lõpul langes põlu alla. Kirjanikku meenutavad tema kaasaegsed Jaan Kross, täditütar Helmi Niggol-Meri, Daniel Palgi, Jaan Eilart, Harald Haberman, dr A. Adams ja August Eelmäe. Fonogrammilt saab kuulda Friedebert Tuglase ja ta abikaasa Elo Tuglase vestlust.

Eesti Üliõpilaste Selts on andnud olulise panuse eesti rahvusliku eneseteadvuse arengusse, kultuuri- ja haridusellu ning Eesti riikluse edenemisse. Filmis tuleb põgusalt juttu EÜSi ajaloost ja 1944. aasta suurele põgenemisele järgnenud pagulusaastatest. Pikemalt peatutakse seltsi kodumaise tegevuse taastamisel 1980. aastate lõpus ja selle rollil tänases Eestis. Kõnelevad seltsi vilistlased ja tegevliikmed, oma kommentaare lisavad asjatundjad väljastpoolt seltsi.

Pärast Teist maailmasõda otsustas Lääne luure aktiviseerida oma tegevust Balti riikides. Samal ajal valmis Moskvas plaan, mis nägi ette Lääne luuretalituse täieliku ülevõtmise. Inglise, Rootsi ja USA luure saatis Baltimaadesse pagulastest agente, kelle esimene kontakt kodumaal oli vale-metsavendadest koosnev KGB erirühm. Kulissid olid täiuslikud ja mäng kestis aastaid. Vähesed jäid ellu, üksikud pääsesid tagasi Läände. Nad vahetasid oma nime, unustasid kodumaa ja sugulased ning kadusid. Alustati otsast peale, teist elu teise mehena. Nüüd, 50 aastat hiljem, räägivad endised luurajad esimest korda oma kaotatud ja taasleitud elust.

Jaan Klõšeiko (1939) on fenomen eesti kultuuris. Lõpetanud ERKI maalikateedri möödunud sajandi kuuekümnendatel, sukeldus ta ajakirjandusse ja temast sai raamatukujundaja. Tema tõeline kirg on aga fotograafia ja ta on järjekindlalt jäädvustanud Eesti kultuurielu sündmusi: tema fotoarhiiv sisaldab kümneid tuhandeid fotonegatiive. Ääretult joviaalne, mõnusa huumorimeelega ja alati kordumatu boheemlik Jaan Klõšeiko viib filmigrupi kaasa jalutuskäigule Tallinna vanalinna tema töö- ja saatusepaikadega seotud majade marsruudil ning kõneleb oma elufilosoofiast. Klõšeikost ja tema loomingust räägivad kunstiajaloolased ja kunstnikud.