Otsingutulemused

Kroonikakaadritele ja lavastuslikele stseenidele toetuvas filmis kujutatakse Mahtra sõja 100. aastapäeva tähistamist ja toonaseid ajaloolisi sündmusi. Rapla rajooni Mahtra kolhoosi keskus. Ekskursandid Mahtra mõisas. Mahtra sõja monument, vaated taluhoonetele, surnuaiale, kirikule. Mahtra sõda kujutav lavastuslik dramatiseering. Kaadrid Omski oblastis asuvast Viru külast, kuhu Siberisse saadetud eestlased elama jäid.

Eri Klasi elu juhtmotiiv on rõõm – rõõm tööst, sõpradest, kolleegidest, eelkõige aga perekonnast ja kodumaast. See rõõm on kaasakiskuv ja ammendamatu, hoolimata sellest, et tema saatus pole olnud pilvitu. Ajaloo käik ja isiklikud kaotused, töötempo ja rahvusvaheline tuntus võivad inimese sisemises muusikas tekitada ebakõlasid. Eri Klasi kõla on jäänud puhtaks.

Poliitilised sündmused Eestis vene keelt kõnelevate inimeste osalusel. Nõukogudemeelse ja Eesti iseseisvuse vastase interliikumise eestvõttel toimusid Tallinnas Linnahalli juures rahvarohked miitingud, kus esinenud sõnavõtjate arvamusavaldused olid jõulised ja vaenulikud põlisrahva suhtes. Arhiivikaadrid Eesti okupeerimisest täiendavad protestivate inimeste meelsust.

Kõne all on tänapäeva inimese füüsilise aktiivsuse probleemid ning noorte ja spordi vahekord. Vanemate klasside õpilaste vaba aja veetmisel on sport alles üheksandal kohal. Liiga vähe tuuakse noori spordi juurde, seetõttu on staadionid tühjaks jäänud. Tippsporti pürgijate arv on vähenenud ning kehaline tegevus pole saanud noortel harjumuseks. Arutletakse spordi ebapopulaarsuse põhjuste üle, muret teeb kehalisest kasvatusest vabastatute suur arv. Kooli kehalise kasvatuse programm on suunatud pigem aktiivsete noorte arendamisele, teised lapsed jäävad kõrvale ja nii leitakse endale muud huvid.

NSV Liidu rahvasaadikute kongress võttis just aastatel 1989-91 vastu otsused, mis võimaldasid Balti riikidel eralduda neid okupeerinud Nõukogude Liidust. Eesti poliitikute tippsaavutuseks Kremlis oli Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamine ja õigustühiseks kuulutamine. Eesti saadikute ideede levitamine Moskva rahvaesindajate seas, tihe koostöö Boriss Jeltsini ja Venemaa demokraatidega muutsidki võimalikuks kommunistliku impeeriumi rahumeelse lagunemise.Film püüab korrigeerida rahvusvaheliselt üsna laialt levinud väärkujutlust, et Balti riikide taasiseseisvumine oli mingi ime või lihtsalt õnnelike asjaolude kokkulangemise tulemus.

November 1990. Balti riikide välisministrid jälgisid Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingule allakirjutamist erikülalistena, kelle rinnamärgil oli maa nime asemel kolm punkti. Kuid enne Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise (CSCE) plenaaristungi algust olid Eesti, Läti ja Leedu välisministrid sunnitud lahkuma ruumist nr 2, kuhu nad pääsesid vastavalt erikülalise staatusele. Protesti selle staatuse vastu esitas Nõukogude välisminister Eduard Ševardnadze. Protesti alusel selgitas Prantsuse välisminister Roland Dumas, et on sunnitud tagasi võtma oma kutse Balti välisministritele osaleda CSCE nõupidamisel erikülalistena.

Terav probleemfilm puudujääkidest ja ametkondadevahelisest koordineerimatusest suure võimsusega traktoritele kivikaitseseadmetega mitmehõlmalise adra projekteerimisel ja tootmisel. Intervjuud NSVL traktori- ja põllumajandusmasinatööstuse ministeeriumi üleliidulise tootmiskoondise Sojuzpotšvoma ja Odessapotšvomaš peainseneridega ja teiste põllumajandusmasinate konstrueerimise ja ehitamise eest vastutavate juhtidega. Film valmis koostöös koondisega Eesti Põllumajandustehnika.

Kunstnik Rein Tammik maalib ateljees karateklubi tellimusel maadleja Georg Lurichi portreed. Rataskaevu tänaval käib treening, samal ajal kaevatakse lahti keldriruume tulevase puhketoa jaoks. Idamaade võitluskunstide õpetaja Priit Kelder räägib Lurichist kui isiksusest, ta peab teda mees mehe võitluse rajajaks Eestis. Karatevõistlused Tallinna karikale panevad aluse uuele traditsioonile Nõukogude Liidus, osalevad nii noored kui ka kogenenud sportlased. Võidukarikas jääb Eestisse.

Film 1718. aastal Peeter I poolt Kadriorgu rajatud lossist läbi aegade ja inimeste. Lossis on käinud Rootsi kuningas Gustav V, seal on töötanud riigivanem Rei ja president Päts. Seal on vastu võetud gümnaasiumilõpetajaid, kirjanikke ja diplomaate. Eesti Vabariigi ajal sai sellest valitsuse residents. 1940. aasta 21. juuni sündmustest räägib Oskar Pärn, uue valitsusjuhi Johannes Varese tegevusest tema kunagine sekretär Aldo Roomere. Aegade muutudes tulid lossi uued inimesed - Eduard Päll, August Jakobson, Johan Eichfeld, Aleksei Müürisepp, Artur Vader, Karl Vaino, Johannes Käbin, Arnold Rüütel.

Vasakpoolsete poliitiliste vaadetega akadeemik Hans Kruus (1891–1976) töötas pärast sõda kõrgetel riiklikel ametikohtadel: ta oli Eesti NSV välisasjade rahvakomissar ja hiljem Eesti NSV teaduste akadeemia esimene juht. Tema karjäär katkes, kui ta langes 1950. aastal stalinliku repressiooni käigus kodanliku natsionalistina põlu alla. Kasutatud on ENSV filmi-, foto- ja fonodokumentide riikliku keskarhiivi materjale nõukogude korra algusaastate sündmustest Eestis.