Otsingutulemused

Mõnedest selle planeedi saladustest oleme aru saanud. See täidab meid suure uhkuse ja rahulolutundega. Ent kas me ikka oleme maailma ära seletajad, kui meil on endastki raske aru saada, rääkimata sääsest? Madis Ligema dokumentaalfilm on mõtterännak eesti loodusest ja selle niiskest pinnast sündinud väikeste ja suurte isendite maailma. Sääsk on positsioneerinud ennast kõige väiksemate elusolendite etaloniks, inimene aga kõige olulisemaks. Film vaatleb sääskede ja inimeste vahelist sümbioosi, arutledes meie rolli üle siin planeedil.

Selle filmiloo keskmes on suured üldinimlikud teemad. Kunagi varem pole tuumperekondi elama suunatud eraldatud korterikastidesse nii nagu on juhtunud meie postindustriaalsel ajastul. Ilma sugulaste, ilma kogukonna toeta, on see meid ajanud üsna ängistavasse ja kõledasse tupikusse. Film jälgib rühma täiskasvanuid ja nende lapsi, kes 2014. aasta suvel otsustavad loobuda harjumuspärasest elukorraldusest ning asutavad Eesti esimese teadliku ökokogukonna. Nad panevad oma säästud kokku ja ostavad kamba peale vana mõisakompleksi, 3750 ruutmeetri jagu poollagunenud hooneid koos selle juurde kuuluva 33 hektari põllumaaga. Enne neid paiknes seal hooldekodu. Kokku kolib elama viis peret – 12 täiskasvanut ja 6 last. Nende eksperiment sai innustust ...

Filmi tegevustikku raamib Arno Tali poja Arnoldi naasmine kodumaile, mis puhub Paunvere noorte Tootside-Kiirte ja Teelede vahel lõkkele kirgliku armukolmnurga. Okupatsiooniaja piirangutest hoolimata prassitakse ja pidutsetakse, käiakse ehal ja kembeldakse, nooruslik uljus ei lase end ohtlikulgi ajal kammitseda. Filmis on oluline koht ka armastatud vanemal põlvkonnal, kus Teele, Kiir ja teised ammu tuttavad tegelased oma laste õnne nimel maid jagavad.

Veidrikust leiutaja Jaan Tatika lennukad unistused taevalaotusse tõusta on teostumas, kui temaga liitub renessansiajastu suurkuju Leonardo da Vinci vaim. Pilvepiirile, sinna, kus kohtuvad unistused ja reaalsus, suundub tiivulise olendina aga hoopis Jaani naine Liisa, kes hullumeelsuse ja geniaalsuse kõrval oli unustusse jäetud. Lendamine on olnud aegade algusest inimkonna unelm, müstiline nähtus ja utoopia nagu ufod, ükssarvikud, vähiravim, maailmarahu, õnnelik abielu…

Film tugineb osaliselt Tõnis Mäe eluloole, kuid keskendub rohkem tema tänasele loomingule, uute laulude valmimisele – ja näitab, kuidas ka igas uues loos peegeldub tema isemoodi maailm, kajastuvad erinevad hetked kogu tema elust ja Eesti kultuuriloost.

Unelemine on sama mis unistaminegi, kuid see on justkui midagi veelgi vabamat. See on mõtete vabaks laskmine, mõttelend... Vahel justkui polegi mõtteid, on lihtsalt eemaldumine iseendast ning samal ajal iseendas olek. Vahetevahel on uneledes tunne, jutkui näeksime avasilmi und, see tõmbab kogu tähelepanu ning paneb unustama kõik kohustused ning hetketoimetused. Tekib teatav äratundmine.

Ühe erilise 88-aastase sünnipäevalapse päev, kes on õpetanud 11 lapselast ja 9 lapselapselast hindama perekonna tähtsust, uskuma traditsioonide väärtusesse ja armastama elu ka enda igapäeva argisuses.

Paula on pika tööstaažiga uudisteankur, kelle suurimaks hirmuks on vananemine. 70ndate aastate telemaastik on plaanimas üleminekut mustvalgelt telepildilt värvilisele. See toob pinnale kartuse, et tema “tõeline” pale tungib ekraanile.

Yasmeena on koos isaga surnuaias, tema kass on surnud. Ta leiab tohutu muna, peidab selle oma seljakotti ja viib oma tuppa. Yamseema hoolitseb muna eest, hoiab seda soojas, kasutades paljusid erinevaid lapselikke meetodeid. Ühel õhtul hakkab muna hõõguma ja kui ta magab, lööb tema tuppa tohutu tuli ja äratab ta üles. See on tagaaeda maandunud kosmoselaev, ta läheb välja tulnukaga kohtuma.