Otsingutulemused

Kristjan Svirgsden ja Edvard Oja vanad kinoklassikud, tänaseks unustusse vajunud rivaalid on läbi elu teineteteise filmiteol pilku peal hoidnud. Loomulikult ei ole see pilk poolehoidev. Kriitika kolleegi suunas on mehi toitnud ja elus hoidnud. Elus hoidnud ei ole nende puhul suusoojaks öeldud. Tänaseks on meeste tervised läbi. Kaks invaliidi kelle järel Liiva-Annus keelt limpsab, ei ole unustanud teineteise olemasolu ja jälgivad kiivalt vingamehe saatust. Paraku uudiseid ei tule enam ammu. Ja mis uudist saakski elust kõrvale tõmbunud inimeselt tulla. Kui siis ainult surmakuulutus lehes. Konkurendi lahkumine oleks teretulnud, piinlik on esimesena minna, see oleks allaandmine. Sellist kuulutust paraku pole leheveergu ...

Lühifilm mehest, kes pidupäeval leiab laualt salapärase ümbriku mis käsib kodus oodata.

Sünnitus- ja naistearst rõõmustab väikest tüdrukut mängujänkuga, enne kui ta rasedat ema kontrollib

Lugu ajast ja muusikast, sõprusest ning armastusest ja surmast, elust tänapäeval ja 70ndate lapsepõlves saab alguse, kui oma viimsel hingetõmbel usaldab kunstnikust sõber filmi peategelasele Uule saladuse, kuidas käia minevikus. Uu on insener ja imedesse ei usu, aga trikk toimib. Minevikus on mõnus, igavene suvi, pikad juuksed, tüdrukud ja Jenkki näts. Tema päriselus on sügis, sõbrad on kibestunud, tüdrukud abielus ja isa raskelt haige. Kõige lõpuks peab Uu siiski otsustama, millises ajas oma elu edasi elada – mineviku suves või oleviku sügises. Ajarändajast Uud kehastab täiskasvanuna Mait Malmsten ning noorena Timotheus Sammul. Teistes rollides teevad kaasa Raivo Trass (sõber Georg), Ivo ...

Eesti lugu koroonakriisist. Filmi peategelased on molekulaarbioloogia haridusega Kaari Saarma, kes leiab, et koroonakriisi lahendaks ivermektiini kasutusele võtmine ja teiseks peategelaseks on PERHi intensiivravi peaarst Kairi Riigor, kes ravib igapäevaselt raskelt haigestunud koroonapatsiente. Film uurib, kuidas on Eestis tekkinud nii suur veelahe tavameditsiini ja nö vaktsiniini vastaste vahel. Kuidas tekib paralleelreaalsus, kus on ühepool inimesed, kes elavad oma igapäevast elu ja kriis neid väga ei puudutagi ja teisel pool inimesed, kes satuvad raske koroonaga haiglasse oma hirmude ja kummastavatest kohtadest info hankimise tagajärjel.

Film, mis jälgib üht juudi perekonda nende valmistumisel sabatiks.

Dokumentaalfilm jälgib ühe naisterahva retke mööda Rail Balticu raudtee tulevast trassikoridori. Üritades samal ajal 213 km pikkuselt trassilt otseülekannet teha, kohtab kunstnik Hanna Samoson oma teel inimesi, kelle elu saab olema tulevase raudteega lahutamatult seotud. Läbi lootuste, huumori ja kaotusvalu näitab dokumentaalfilm, kuidas tunnevad end suurprojektist puudutatud inimesed. Filmi taustana rullub lahti katkematu maastik, mis on kõigi märkide järgi määratud peagi muutuma. Meie lugu võiks rääkida ka Nursipalu harjutusväljakust, Saaremaa tuuleparkidest, Emajõe äärsest tselluloositehasest või tuumajaamast, sest kõigi nende näidete puhul põrkuvad suured tehnoloogilised ideed sooviga säilitada midagi, mis on kellelegi meist ülimalt tähtis. Antud film ei ole traditsioonilise vormiga dokumentaalfilm, ...

Rakvere südames paiknev kaubanduskeskus Tsentrum on hinge vaakumas ning peagi kerkib selle asemele pilvelõhkuja. Laguneva hoone tühjusest kajavates koridorides on aga veel kalaturu lõhna tunda.

Kõige hullem pole see, et maailm ei ole vaba, vaid see, et inimene ei oska enam vaba olla. - Milan Kundera

Filmi peategelaseks on isa poolt ära hellitatud, kuid iseendaga pahuksis olev Karmen (Rea Lest), kelle senise elu turvavõrgustik laguneb ootamatult ning ta seisab silmitsi universumi tumeduse ja tühjusega. Ebamugavust lisavad vales suunas arenevad suhted poolvenna Viktoriga (Jörgen Liik), kelle tõekspidamised ja arusaamad suhetest lähedastega on ootamatute sündmuste tõttu tema sisemaailma segi paisanud. Film avab ukse tänapäeva noorte hämarasse hedonistlikku maailma, mida varjutavad mineviku saladused, toksilised armusuhted ning undergroundlik maailm.