Otsingutulemused

Hipsteritest sõbrad Rene ja Priit üürivad Kalamajas korterit. Reede õhtul läheb nende WC-pott katki ning Priit varastab, et see ära parandada. Rene jääb ecstasy ostmisega peaaegu vahele. Siis tuleb külla äsja kutist lahku läinud Rene silmarõõm Maria. Nii see lumepall veerema hakkab.

Kui aastaid võõrsil olnud Sandra naaseb kodupaika, leiab ta eest tühjenevad talud, kaugeks jäänud sõbrad, kunagise nooruspõlvekallima ja Onu Raua, kelle suur sibulapidu kisub kiiva.

Elo on isepäine lasteaialaps, kes vihkab lasteada, sest seal kehtivad vaid keelud ja käsud. Elo ei mõista, miks ta peab seal vangis istuma, kui aia taga paistab ahvatlev ja salapärane päris elu. Elo sepitseb plaani, kuidas lasteaiast põgeneda. Ühel päeval saabub lasteaeda uus kasvataja Helena. Elo armub Helenasse, kuid saab peatselt tundma ka kaotusvalu.

“Elu loob elu” – see näib olevat kogu elu müsteeriumi hõlmav metafoor värvikale hingamisterapeudile, kunstnikule ja sünnitoetajale, kelle nimi on Svea. Svea on naine, kelle elu eriliseks kutsumuseks on saata ja võtta vastu hingi, kes siia ilmaruumi sünnivad. Nüüd on aga kätte jõudnud päev, mil ta seisab silmitsi nii enese, tema sõbra kui inimhinge ühe suurima transformatsiooni ja müsteeriumiga eluteel. Nii nagu meie hingamine, on ka igikestev sünni ja surma tsükkel täiesti loomulik nähtus.

Vabakutseline operaator Edgar Väär (1929 Eesti, Kuressaare – 2014 Kanada, Toronto) teenis hüüdnime Fast Eddy ära sellega, et jõudis sageli sündmuskohale enne politseid ja CBC krimireportereid. Suur osa tema filmitust jõudis tele-eetrisse. Sadu tunde filmilinti, mida uudistele maha müüa ei õnnestunud, on hunnikutes Eddy Toronto kesklinna korteris. Mida mäletab Ed veel ise ja mida räägivad vanad filmirullid sellest, mis teda maailmas huvitas? Kuidas kulgeb igavese ilu ja muretu eluga harjunud abielupaari argipäev nüüd? Kuidas näeb välja inimese lõpp, kes on väga paljude teiste lõppe ja hävinguid infoteinmenti tööstusele jäädvustanud?

Rasmus Merivoo avab ennast intervjuus “Filmist ja elust”

Põhjamaisest folk metal-muusikažanrist on saanud rahvusvaheline edulugu. Karvased rokkmuusikud, kes miksivad oma karme metalseid saunde rahvapilli traditsiooniliste helidega, kasutavad paganlikke sümboleid ja laulavad laiale maailmale kummaliselt kõlavas emakeeles, toovad tänapäeval publiku kokku igas maailmanurgas. Filmi fookuses on kaks selle muusikažanri esibändi – Eestist pärit Metsatöll ja nende “vanem vend” Soomest, Finntroll.

Intervjuu steadicami operaatori Ants Martin Vahuriga, kus ta räägib enda tööst ja karjäärist.

Intervjuu Hardi Volmeriga, kus vesteldakse temast kui Eesti filmitegijast, tema tegemistest ja Eesti filmist üldiselt.

Intervjuu Jaan Tootseniga, kes räägib oma elust filmitegijana ja inimesena. Arutatakse tema tehtud tööde üle, tema nägemuse üle heast filmitegijast ja kuidas mitte teha dokumentaalfilmi.