Otsingutulemused

See on kahekordse maadluse ilmameistri August Englase (1925–2017) lugu. Pühajärve vallas sündinud ja kasvanud, Teise maailmasõja lahingutes Saaremaal ja Kuramaal “õigel” poolel võidelnud ja kaks korda haavata saanud, spordimaailmas suuri tegusid teinud, veel 90-aastaselt vitaalne Eesti mees kõneleb oma elust ja sportlaseteest, armastusest ja abielust, oma kätega ehitatud kodust Nõmmel Sihi tänavas. Kõneleb kõigest, mida oluliseks peab. See on lugu isiksuse kujunemisest läbi ajaloo võlude ja valude. Õnnestumistest ja ebaõnnestumistest, oma tee otsimisest ja leidmisest. Englas kuulub nende õnnelike inimeste hulka, kes on oma tee leidnud.

Vabakutseline operaator Edgar Väär (1929 Eesti, Kuressaare – 2014 Kanada, Toronto) teenis hüüdnime Fast Eddy ära sellega, et jõudis sageli sündmuskohale enne politseid ja CBC krimireportereid. Suur osa tema filmitust jõudis tele-eetrisse. Sadu tunde filmilinti, mida uudistele maha müüa ei õnnestunud, on hunnikutes Eddy Toronto kesklinna korteris. Mida mäletab Ed veel ise ja mida räägivad vanad filmirullid sellest, mis teda maailmas huvitas? Kuidas kulgeb igavese ilu ja muretu eluga harjunud abielupaari argipäev nüüd? Kuidas näeb välja inimese lõpp, kes on väga paljude teiste lõppe ja hävinguid infoteinmenti tööstusele jäädvustanud?

Rasmus Merivoo avab ennast intervjuus “Filmist ja elust”

Kuidas valmis Eesti ulmefilmide paremikku kuuluv “Hukkunud alpinisti hotell”? Kas tsensuur oli Nõukogude Liidu ajal talumatu? Filmikunstnik Tõnu Virve on tulnud Balti Filmi ja Meediakooli filmipaviljoni, et rääkida filmi telgitagustest ja totaalsest pühendumisest. Missugune koostöö on sidunud Grünbergi ning Virvet? Kuidas näeb Virve naisrežissööride olemust? Intervjuu käigus saab selgeks, mis peitub karismaatilise Virve kunstnikuloomuse taga – täielik pühendumine kinole.

2013 sügisel korraldab Tallinna Noortevolikogu kavandite konkursi tänavakunstnikele, kes soovivad oma tööga kaunistada linnapilti supergraafiliste joonistustega. Dokumentaalfilm näitab väljavalitud tööde valmimisprotsessi Laagna tee tunneliseinal ning uurib kunstnike endi käest, milles seisneb tänavakunsti vajalikkus ning kus jookseb piir kunsti ja linnatänavate reostamise vahel.

Intervjuu Hardi Volmeriga, kus vesteldakse temast kui Eesti filmitegijast, tema tegemistest ja Eesti filmist üldiselt.

Lembit Peterson vastab küsimustele teatri- ja filmikunsti loomeprotsessi, lavastaja-näitleja suhte, sisemise õigustuse kunsti luua ja selle kohta, kuidas inimese ja kunstnikuna terviklikuks jääda.

1. kursuse filmiüliõpilane Sander Saard intervjueerib eesti operaator Mait Mäekivi.

Paljud tahavad tarbimisühiskonnast välja rabeleda, kuid vähesed teevad seda nii radikaalselt kui Maarja ja Jim, kes rajavad Lahemaale väikesele metsakohale oma juhtmevaba ökoelamist, kasutades ära kõike, mida nad kätte saavad: tööstusjääke, vanu autokumme, põhku, savi. Mustlaslaagrit meenutava tööplatsi keskele kerkib kummalise kuju ja tegumoega struktuure. Film jälgib noorte olelusvõitlust sügisest kevadeni. Kas jalgrattageneraator hakkab tööle ja savisaun peab sooja? Kumb on tugevam, kas noorte ideaalid või Eestimaa talv? Suuremaks küsimuseks jääb aga see, mida juhtme seinast välja tõmbamine inimesele annab? Kas jätkusuutlik elu on seda väärt?

Dokumentaalfilm võtab kokku Tartu Ülikooli rahvakunstiansambli 70 aastase ajaloo. See on Eesti üks legendaarsemaid tantsukollektiive, mis Nõukogude ajal esindas mitte ainult Tartu Riiklikku Ülikooli ja Tartu linna, vaid tervet Eesti NSVd. Oma kõrgajal esines ansambel Moskva olümpiamängude avamisel (1980) ning etendas peaosa Moskva Kesktelevisiooni jaoks vändatud filmis “Elavad mustrid” (1970, rež Andres Sööt).