Otsingutulemused

Visuaalne luuletus, kus 3 inimese eluliinid on nii otseselt kui kaudselt ühendatud.

Teise maailmasõja otsustavad sõjasündmused Eestis 1944. Tegevus hargneb alates Sinimägede lahingutest juulis kuni Sõrve sääre langemiseni Punaarmee kätte novembri lõpus. Sõda näidatakse mõlema osapoole, nii Saksa kui Nõukogude armees sõdivate eestlaste silme läbi. Valikuid tuleb langetada mitte ainult sõduritel, vaid ka nende lähedastel. Teine maailmasõda oli eestlastele ka vennatapusõda. Süütud tunnevad ennast süüdi, suured süüdlased ei tunne midagi.

Hipsteritest sõbrad Rene ja Priit üürivad Kalamajas korterit. Reede õhtul läheb nende WC-pott katki ning Priit varastab, et see ära parandada. Rene jääb ecstasy ostmisega peaaegu vahele. Siis tuleb külla äsja kutist lahku läinud Rene silmarõõm Maria. Nii see lumepall veerema hakkab.

Kui aastaid võõrsil olnud Sandra naaseb kodupaika, leiab ta eest tühjenevad talud, kaugeks jäänud sõbrad, kunagise nooruspõlvekallima ja Onu Raua, kelle suur sibulapidu kisub kiiva.

Priit Tenderi sürreaalne vaade Korstnapühkija unenägudesse toob meelde psühhoanalüütilise unenägude tõlgendamise traditsiooni, kuid on lisaks ka mänguline ja vaimukas. Uneskõndiv Korstnapühkija saabub mere kaldal asuvasse Alateadvuse Majja, mis kuulub Põlevale Naisele. Oma teel Korstnani läbib ta kummalisi ruume, teda peibutavad ja hirmutavad nii Põlev Naine, Tilkuvad Käed kui Morsad, Kes Söövad Omaenda Soolikaid. Alateadvuse Maja uputab mehe oma irratsionaalsuse tulva alla. Ta satub maailma täis kummalisi sümboleid, transformatsioone ja ettearvamatust – see on ühtviisi meelitav ja ähvardav keskkond, kus ei kehti ükski füüsikaseadus ega mõistuslik printsiip.

Tohisoo mõisa pargis asub anagama - suur puudega köetav keraamikapõletusahi. See väikese dinosauruse suurune tellistest laotud ehitis, mille sees täiskasvanud mees saab kummargil ringi liikuda. Ahi pakub kunstnikele nii võimalusi kui ka esitab väljakutse - keraamika küpseb ahjus vähemalt kaks ööpaeva. Ahju tuleb järjepidevalt kütta.

Režissöör Dorian Supini film on intiimne ja tundlik portreefilm helilooja Arvo Pärdist, mis avab maestro elufilosoofiat, loometausta ning näitab lihtsaid hetki pere ja lähedastega. „Isegi kui ma kõik kaotan…,“ on Arvo Pärt oma töövihikusse kirjutanud. Meie õnneks on Arvo Pärt palju aastaid päevikut pidanud. Seda päevikut nimetab ta töövihikuteks. Nendesse vihikutesse on ta kõrvuti tööga muusikaliste tekstide kallal kümnete aastate vältel üles kirjutanud oma mõtisklusi, kurvastusi, rõõme, leide, avastusi, muresid, üleelamisi – kõike seda, mida võib nimetada kunstniku siseeluks. Meie filmis tõlgitseb Arvo Pärt koos Immo Mihkelsoniga neid vihikumärkmeid lahti. See on kütkestav ja huvitav tegevus. Igast märkmest saab ajend mõtisklusteks, ...

“Elevandid ei unusta” on lühidokfilm, mille keskmes on noor loomaaia töötaja Erko, kes hoolitseb elevantide eest. Hoolimata raskustest suurte loomadega töötamisel, on Erko võtnud eesmärgiks anda endast parim, et tagada elevantidele parim elu, mis sealses keskkonnas on võimalik.

Vabakutseline operaator Edgar Väär (1929 Eesti, Kuressaare – 2014 Kanada, Toronto) teenis hüüdnime Fast Eddy ära sellega, et jõudis sageli sündmuskohale enne politseid ja CBC krimireportereid. Suur osa tema filmitust jõudis tele-eetrisse. Sadu tunde filmilinti, mida uudistele maha müüa ei õnnestunud, on hunnikutes Eddy Toronto kesklinna korteris. Mida mäletab Ed veel ise ja mida räägivad vanad filmirullid sellest, mis teda maailmas huvitas? Kuidas kulgeb igavese ilu ja muretu eluga harjunud abielupaari argipäev nüüd? Kuidas näeb välja inimese lõpp, kes on väga paljude teiste lõppe ja hävinguid infoteinmenti tööstusele jäädvustanud?

Rasmus Merivoo avab ennast intervjuus “Filmist ja elust”