Otsingutulemused

1970.–1980. aastad eesti skulptuuris kujunesid valdavalt pronksiläikeliseks. Väärismaterjalist valmis arvukalt avalikke skulptuure ja vabaloomingut, mis neil "suletud" aastakümnetel liikus kindlameelselt modernismi jälgedes. Enamik Tallinna Kunstihoones 2001. aastal toimunud näituse “Pronksiaeg” eksponaate on muuseumihoonete puudumisel aastakümneid olnud Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu kunstimuuseumi hoidlates, noorem eesti kunstiavalikkus tunneb neid vaid reprodena. 25 skulptori taieseid ja kunstnikuisiksusi portreteerinud "Pronksiaeg" on omamoodi kataloog-film tollaste kujurite loomingulistest põhimõtetest.

Portreefilm ravitsejast, õpetajast, aednikust ning õpetlasest Aleksander Heintalust ehk Vigala Sassist. Filmi sisu moodustab Oriest Stuudio filmiõpilaste Vigala Sassi juures Männisalus loovuspraktikumide käigus üles võetud üheteistkümne aasta tagune materjal. "Päikest, Sass!" on ekskursioon Vigala Sassi mõttemaailma ning elusündmustesse tema 50. eluaastal.

"Rebasenaine" pôhineb mapuche-indiaanlaste samanimelisel muinaslool. See on lugu rebasest, kes läheb taevasse oma onule külla, kuid ta heidetakse sealt armutult alla. Film tervikuna peaks mahtuma žanriliselt määratluselt komöödia alla ning on môeldud eelkôige teismelistele.

Välise siira kesta all on Arnoldis inimene, kelle eesmärk on saada kuulsaks. Kuigi sellel võistlusel anti välja üks esikoht ja ülejäänud lauljad said teise koha, arvas Arnold ometi, et Eesti riik peaks teda selle eest premeerima. Et tõmmata endale tähelepanu ja sedasi raha kätte saada, asus ta pommitama meediat ja prominentseid poliitikuid. Filmi seob tervikuks raamat, mille Arnold on oma elust kirjutanud.

Euroopa Liidu dünaamilise elukorralduse aluseks on teatavate reeglite ühtlustumine. See kehtib ka loodushoiu kohta, millest rääkides kasutatakse üha enam mõistet Natura 2000. Natura 2000 on üleeuroopaline loodushoiualade võrgustik, mis koosneb aladest, millel leidub loodusdirektiivi I lisas loetletud looduslikke elupaigatüüpe ja II lisas loetletud liikide elupaiku. Filmis "Terra silvestris" käsitletakse Lääne-Eestile iseloomulikke soodes ja metsades asuvaid elupaigatüüpe.