Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (126)

Contra Mortem: Dr Maxim Lugovskoi

2002 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Helle Karis
Contra Mortem: Dr Valdo Toome

2002 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Helle Karis
Eesti lähimineviku okupatsioonid: Stagnatsioon 1968-1987

2002 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Heikki Aasaru

Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse poolt produtseeritud dokfilmisarja "Eesti lähimineviku okupatsioonid 1940-1991" 6.film. Rohkete arhiivikaadritega film keskendub Eesti NSV oludele ja majandusele alates 1968 "Praha Kevade" sündmustest kuni perestroikani 1987a.

Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse poolt produtseeritud dokfilmisarja "Eesti lähimineviku okupatsioonid 1940-1991" 6.film. Rohkete arhiivikaadritega film keskendub Eesti NSV oludele ja majandusele alates 1968 "Praha Kevade" sündmustest kuni perestroikani 1987a. Rahvamajanduse struktuurist ja röövmajandusest, elamuehitusest, põllumajandusest. Ajaloolase Enn Tarveli sissejuhatus;kirjanik Jaan Kaplinski räägib meeleoludest 1960-date lõpus; Albert Norak (ENSV rahandusminister 1967-1979) räägib rahanduspoliitikast; Villo Saar (s.1926,agronoom) räägib põllumajanduse olukorrast;Mati Kiirend (s.1939, poliitvang1974-1979) vabadusvõitlusest ja ÜRO memorandumist; Rein Ruutsoo (s.1947,sotsioloog) sotsioloogiliste andmete salastatusest Nõukogude Liidus;Jaan Kaplinski "40.kirja"asjaoludest; Elsa Gretškina (s.1932,ENSV haridusminister) haridusdirektiividest; Peeter Volkonski (s.1954,näitleja,lavastaja,muusik) räägib totaalsest esinemiskeelust; Heiki Ahonen (s.1953, poliitvang 1983-1987) vastupanuliikumisest ja infovahetusest; Enn Tarto (s.1938,poliitvang) räägib Europarlamendi 1983 otsusest Baltimaade iseseisvuse ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Game is over

2002 | Harrastusfilmid | Režissöör:
Haapsalu

Aletrnatiivpealkiri filmiarhiivis: Nations in Bloom – Haapsalu

2002 | Dokumentaalfilmid, Vaatefilm | Režissöör:
Head asjad

CIUE meediaosakond: kursusetöö (BA)

2002 | Tudengifilmid, Dokumentaalfilm | Režissöör: Kristiina Heinmets
Head, halvad ja hoolsad

2002 | Harrastusfilmid | Režissöör:
Helmi Betlem

2002 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Airi Kasera

Airi Kasera portreefilm peamiselt välismaal elanud eesti sopranist ja laulupedagoogist Helmi Betlemist.

Film algab laulja ja laulupedagoogi Helmi Betlemi 90. sünnipäevaga Torontos, 1944. aastal lahkus Helmi Betlem koos venna perega Rootsi, et viie aasta pärast, 1949 minna ja jääda Kanadasse. Eakas daam ütleb juubelil oma õpilastele: "Ma tahtsin teid kord veel kuulata! Te olete mult küsinud, miks ma lauljaks sain. Ma vastan teile Oskar Merikanto sõnadega: "Ma laulan, laulan, ma laulan, sest Looja mind laulma on loonud." Helmi Betlem räägib oma lauljateest, pedagoogiaastatest, meenutab lavapartnereid ja õppejõude, teiste hulgas Artur Kappi. Oma õpetajast räägivad omakorda Helmi Betlemi õpilased, kuulsaim nende seast oli Naan Põld.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Hing sees

2002 | Animafilmid, Nukufilm | Režissöör: Riho Unt

Riho Undi nukufilm Tammsaare novelli “Elavad nukud” ainetel mõtiskleb hinge olemuse üle, vaadatuna läbi laste mõttemaailma.

Anton Hansen Tammsaare jutustuse "Elavad nukud" ainetel valminud nukufilmi peategelane on lastetoas mängiv pisike poiss, kes kannab hinges soovi, mida paljud täiskasvanudki mäletavad. Poiss igatseb endale niisuguseid mängusõdureid, kes oleksid tõelised. Veelgi enam, poiss tahab, et nad oskaksid surra nagu päriselt, silmad kinni. Lapsed räägivad asjadest, mille nimel nad on valmis tegema kõik, et mänguasjadele hing "sisse puhuda". Eesmärgi saavutamisel on Poiss järjekindel ja jonnakas. Mängu tõsidusest pole tal aimugi.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ilo Pariisist

2002 | Dokumentaalfilmid, Vaatefilm | Režissöör: Peep Puks

Teejuhiks Pariisis on Ilo Jaik-Riedberg, kirjanik Juhan Jaigi tütar.

Peep Puksi dokumentaalfilm koondab kaks lugu: naise ja linna saatuse, Ilo Jaik-Riedbergi ja Pariisi loo. Kultuur on Euroopa ühiskeel. Liikudes prantsuse kultuuriruumis, tajume selle ühendavat jõudu ka eestlaste jaoks. Teejuhiks Pariisis on Ilo Jaik-Riedberg, kes töötab giidina ja tutvustab turistidele linna paljudes erinevates keeltes. Kirjanik Juhan Jaigi tütar Ilo sattus esimest korda Pariisi 1945. aastal sõjapõgenikuna. Jaikide perekond asus elama Rootsi, kuid 1971. aastal sai Pariisist Ilo kodulinn. Ilo viib eestlastest turistid kultuurirännakule Pariisi.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
...
5
6
7
8
9
10
11
...
Järgmine
»