Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (122)

Subatlantiline kohtumine

2001 | Harrastusfilmid | Režissöör:
Teiselpool muusikat: Hedvig Hanson

Filmi originaalpealkiri (inglise keeles): "Beyond the music: Hedvig Hanson"

2001 | Tudengifilmid, Harjutusfilm (dokumentaalne) | Režissöör: Mari-Liis Raudjärv
Tema Majesteedi sõjalaev

2001 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Indrek Kangur

Briti kuningliku sõjalaevastiku eskaadri tegutsemine Soome lahel Eesti Vabadussõja aastail ja miinitraaleri Myrtle hukkumise lugu.

Eesti välisdelegatsiooni palvel otsustas Briti valitsus 20. novembril 1918 saata Soome lahele oma laevastiku, millega otsustati suuresti Vabadussõja saatus. Missiooni käigus kaotasid inglased Eesti vetes mitu laeva. Üks neist, miinitraaler Myrtle uppus Saaremaa looderannikul. Laeva vrakk avastati juhuslikult varandust jahtides. Hiljem korraldati Meremuuseumi merearheoloogi Vello Mässi juhtimisel vraki juurde uurimisekspeditsioon. Briti mereväe rolli Eesti iseseisvuse saavutamisel kommenteerivad vene ajaloolane Vitali Pirogov, Briti Impeeriumi Sõjamuuseumi inglise ajaloolane Terry Charman ja ajaleht Observer ajakirjanik Neal Asherson.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Valga-Tallinn-Valga

2001 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Andres Arro, Aivo Spitsonok

27-aastane Andres asub otsima oma tundmatut kaksikvenda, kes nagu ta isegi lapsendati lahku erinevatesse peredesse.

Valgas elav varajastes kolmekümnendates eluaastates Andres on saanud ootamatult teada, et on üles kasvanud kasuvanemate juures. Vähe sellest: kuskil elab tema vend ja mitte niisama vend, vaid kaksikvend. Veri on paksem kui vesi ning tõsine ja loomult tundlik Andres otsustab venna üles otsida. See ei olegi aga niisama lihtne. Vend elab Tallinnas ja on ootamatult välja ilmunud lähisugulase pärast tõtt-öelda heitunud. Emotsionaalsel Andresel on väga raske mõista, et temast ei taheta midagi kuulda.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Üksinda kiigel

2001 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Dokumentaalfilm Raplamaa Käru ja Lungu külade ajaloost ning arengust ja Käru vallavanemast Jaak Herodesest.

Herodeste suguvõsale kuulunud talust Käru vallas sai 1940. aastal Lungu sovhoos. 50. aastate lõpul käivitunud kampaania ajal saadeti siia välja sadu Tallinna elanikke, kes "ei vastanud sotsialistliku ühiselu reeglitele". Tänaseks ei ela neist Lungus küll enam kedagi, kuid see ega ka sovhoosi kadumine ei toonud külaelanikele kergendust. Käru vallavanemale Jaak Herodesele tagastati ta esivanemate talu, kuid seda taastada ja külale elu sisse puhuda polegi nii lihtne ja olud on teised.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Agulis

2001 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Õnne Luha

Poeetiline dokumentaalfilm aguli värvikatest meeleoludest. Kangelasteks on kohaliku elu praegused tegelased – joodikud, pensionärid, lapsed ja kassid-koerad.

Endised äärerajoonid on muutunud oaasideks linna südames, kus aeg võimutseb inimeste üle, jättes maha maalilise kaduvuse. Aastaaegade vaheldumine ei jää agulis märkamata, kevad kuulutab end kasside armulärmis ja sirelite lämmatavmagusas lõhnas. Film on kui poetiseeritud dokument aguli värvikatest meeleoludest. Kangelasteks on kohaliku elu praegused tegelased – joodikud, pensionärid, lapsed ja kassid-koerad.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eks esimene miljon tule ike kõige vaevalisemalt

2001 | Tudengifilmid, Lühimängufilm | Režissöör: Asko Kase
Eksinud

2001 | Tudengifilmid, Lühimängufilm | Režissöör: Margit Keerdo
Elukutse - rahutagaja

2001 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andrus Prikk, Toomas Kümmel
Jaht Eesti moodi

2001 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm | Režissöör: Ove Musting

Vahel on lausa raske vahet teha, kumb on Eesti jahimees enam – kas looduselt võtja või looduse ja loomade eest hoolitseja.

Tutvustatakse Eesti looduses elutsevaid jahiloomi, nende küttimist ja metsloomade eest hoolitsemist. Lühiülevaade jahinduse ajaloost ja traditsioonidest. Jahipidamise viise käsitletakse vastavalt aastaaegadele: kevadine koprajaht, suvine hiilimis- ja varitsusjaht sokule ja metsseale, sügisene linnujaht, peibutus- ja ajujaht põdrale, karujaht, talvine ajujaht metsseale ning jaht röövulukitele, nagu hunt, ilves, rebane, kährik. Mitmel juhul on kütile abiks ka jahikoerad. Et jahiloomade arvukus Eestis püsiks, aitavad jahimehed metsloomadel külma ja pikka talve üle elada, neile metsa söötmispaikadesse toitu viies.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
...
6
7
8
9
10
11
12
13
Järgmine
»