Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (107)

KOOP CUP 1995. Iluvõimlemise võistlus Torontos 7/10

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: KOOP CUP 1995. Iluvõimlemise võistlus Torontos 01-10

1995 | Filmikroonika, Harrastusfilmid | Režissöör:

Kolmandad Koop Cup iluvõimlemisvõistlused Kanadas, kavad lindiga ja hüpitsaga.

Torontos toimuvad järjekordsed, arvult kolmandad iluvõimlemisvõistlused Koop Cup. Võistlused on nime saanud Kanada iluvõimlemise ristiema ja ühtlasi eesti päritolu võimleja ning treeneri Evelin Koopi nime järgi. Iluvõimlejate etteasted. Jekaterine Lebedeva Venemaalt esitab lindikava, mis kokkuvõttes osutub noorteklassis parimaks soorituseks. Jaapani võimleja esitab suuresti kohtunike laua ees lühema lindikava. Mehhiko nooruke võistleja hüpitsaga, Uus-Meremaa võimleja lindiga, Ungari võistleja taas hüpitsaga. Taas Jaapanist võimleja lindikavaga ja Saksamaad esindav Laura Martin hüpitsaga.
Peida sünopsis Ava sünopsis
KOOP CUP 1995. Iluvõimlemise võistlus Torontos 9/10

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: KOOP CUP 1995. Iluvõimlemise võistlus Torontos 04-10

1995 | Filmikroonika, Harrastusfilmid | Režissöör:

Autasustamistseremoonia, medalid üldvõitjatele ja üksikalade parimatele, ekraanil Evelyn Koop.

Autasustamistseremooniat jälgib Evelyn Koop. Spordisaali sammuvad kõigi kaheteistkümne osalenud maa võimlejad: Kanada, Belgia, Saksamaa, Suurbritannia, Venemaa, Tšehhi, Ungari, Soome, Uus-Meremaa, Mehhiko, Jaapan, Ameerika Ühendriigid. Esmalt autasustatakse noorteklassi üldvõitjaid - Jekaterina Lebedeva kuld, Laura Martin hõbe, Julie Lombara pronks. Poodiumi juurde kutsutakse ka järgmised viis parimat. Kõlab Venemaa hümn. Seenioride klassi medalistid üldarvestuses - Janina Batyršina kuld, Amina Zaripova hõbe, Olga Mihalskaja pronks. Edasine paremusjärjestus: Nicole Gerdes, Katri Kalpala, Lenka Oulehlova, Jenny McGuire. Taas kõlab Venemaa hümn, ülekaalukalt saavutati kolmikvõit. Järgnevad üksikalade autasustamised nii noorema kui ka vanema rühma arvestuses. Evelyn Koop ulatab Koop Cup karika võistluse üldvõitjale Janina Batyršinale.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lihakombinaat

Eesti Kroonika nr 8 (1549), august 1995

1995 | Filmikroonika alates 1992, Filmikroonikad | Režissöör: Toivo Elme

Võhma lihakombinaadist räägivad Helir-Valdor Seeder, Ants Pärna ja Enno Plaks.
Ma olen väsinud vihkamast

1995 | Täispikk mängufilm, Mängufilmid | Režissöör: Hannes Lintrop, Renita Lintrop

Hannes ja Renita Lintropi esimene täispikk mängufilm on krimipõnevik elu hammasrataste vahele jäänud noorte saatusest. Film on pälvinud arvukalt festivaliauhindu.

17-aastane Siim tahab oma tüdrukule jõulukingituse teha, kuid ema joob maha selleks teenitud raha. Tänaval karastunud nooruk otsustab nüüd kasutada jõudu teiste omasuguste vastu, ja see viib ta vanglasse. Ta läheb sinna kindla otsusega mitte lasta end tõmmata ülekohtu ja vägivalla sügavikku, aimamata, kui salakaval ja julm on see keeris, millesse ta sattunud on.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Mereväe 77. aastapäev

Eesti Kroonika nr 11 (1552), november 1995

1995 | Filmikroonika alates 1992, Filmikroonikad | Režissöör: Toivo Kusmin

Mereväe aastapäeva puhul toimub paraad, õnnitlused ja edasised plaanid.
Saared

1995 | Portreefilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Portreefilm Mallorcal elavast maalikunstnik Erik Schmidtist, kes sündis ja kasvas Naissaarel, samas peres, kus võrsus tema onu Bernhard Schmidt, maailmakuulus astraaloptik.

Hispaania rahvuslikus maalikogus on kahe Eestist pärit kunstniku - Michel Sittowi ja Erik Schmidti - maalid. Viimane maalis ka Hispaania kroonprintsi portree. Filmis, mis tehti 1995. aastal Mallorcal, räägib Erik Schmidt oma elust ja kunstnikuks saamisest.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Sõjas lahkunute mälestamine Eestis 8. mail

Eesti Kroonika nr 4 (1545), mai 1995

1995 | Filmikroonika alates 1992, Filmikroonikad | Režissöör: Heikki Aasaru

Pärgadepanek sõjas langenute haudadele.
Ta-ram, ta-ram

TPÜ filmi ja video õppetool: kursusetöö (BA)

1995 | Lühimängufilm, Tudengifilmid | Režissöör: Jaak Kilmi

Jaak Kilmi kursuseöö on absurdihõnguline lugu ärimehest, kes ärkab öösel trammis.

Öö, trammidepoo. Suletud trammivagun, kust ärgates leiab end trammi magama jäänud noor ärimees. Ometi ei ole ta üksi...Lukustatud depoosaalis näeb ta trammiakendele joonistatud inimnägusid. Tundmatut sodijat varitsevad depootöölised satuvad noor ärimehe jälile. Algab arusaamatuste rida, mille lahendus on jäetud salaja depoos elutseva kummalise veidriku otsustada.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Teel Euroopasse

1995 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Peep Puks

Ajal, mil Euroopa Liidus otsiti edasisi arenguteid ja -võimalusi, vaadeldi meil, kummale poole vaekauss langeb.

Ajal, mil Euroopa Liidus otsitakse edasisi arenguteid ja võimalusi, jätkuvad Eestis meie võimaliku liitumisega seonduvate kasude ja kahjude kaalumised. Filmid autorid püüavad ajaloost ning kohtumistel Euroopa erinevates riikides otsida vastuseid liidu tugevatele ja nõrkadele külgedele. Meie probleeme aitavad avada ka Eesti teadlased ning ühiskonna ja kultuuritegelased.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Trivimi Velliste kõne tuumarelvastuse leviku tõkestamise konverentsil ÜROs

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Eesti suursaadik ÜRO juures Trivimi Velliste kõne ÜRO Peaassamblee 50.istungjärgul 21.04.1995

1995 | Filmikroonika, Harrastusfilmid | Režissöör:

Eesti suursaadik ÜRO juures Trivimi Velliste esineb kõnega New Yorgis toimuval ÜRO tuumarelvastuse leviku tõkestamise lepingut käsitleval konverentsil 21. aprillil 1995.

Eesti Vabariigi alaline esindaja ÜROs Trivimi Velliste toetab Eesti valitsuse nimel Euroopa Liidu ja kuue sellega assotsieerunud Ida-Euroopa riigi seisukohta, et tuumarelvastuse leviku tõkestamise lepingut tuleb tähtajatult ja tingimusteta pikendada. Eesti toetab strateegiliste relvade piiramise leppeid START 1 ja START 2 ning loodab, et peatselt sõlmitakse ka tuumakatsetuste täieliku keelustamise leping. Velliste sõnul ei toonud külma sõja lõpp endaga kaasa kohest rahu, kuid võimalikuks sai ulatuslik tuumadesarmeerimine. Velliste toonitab, et külma sõja rinderiigina olid okupeeritud Eestis võõrriigi tuumarelvad ja seetõttu eesti rahvas teab liigagi hästi, mis on tuumaoht, ning teeb kõik endast oleneva, et seda tulevikus ära hoida. Eesti jätkab ...
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
...
2
3
4
5
6
7
8
...
Järgmine
»