Otsingutulemused

21. juulil 1987 on perekond Nõudel külas kirjanik Elin Toona, kes loeb Askvägeni aias istudes katke oma uuest romaanist "Kaleviküla viimne tütar".

30. juulil 1987 on Nõude perel külas näitleja Ene Rämmeld koos poja Tarah Karasjovi ja Anu Klaariga. Ene jagab muljeid Vana-Uppsala külastamisest.

Eesti kirjanduse inglise keelde tõlkija Eric Dickens külas Nõudel Askvägeni kodus Uppsalas 23. mail 1987. Helga Nõu vestleb külalisega aias.

Keeleteadlane Raimo Raag koos fennougristist abikaasa Virve ja lastega on külas Ennu ja Helga Nõu juures Askvägenil.

Kanadast on Nõudele külla tulnud psühholoog ja kauaaegne ülikooli õppejõud Vello Sermat. Vello ja Helga vestlevad elutoas. Vello lehitseb Eestist kingituseks saadetud raamatut.

Soome estofiil ja eesti kirjanduse soome keelde tõlkija Eva Lille Askvägenil 21. juunil 1986. Eva räägib eesti ja soome keele sarnasusest ning raskusest neid tõlkimisel teineteisest lahus hoida.

Kirjanik Mats Traat on külas Nõude kodus Askvägenil 13. aprillil 1986. Mats Traat istub toataimedest ümbritsetud tugitoolis ja kannab ette oma luuletusi.

Perekond Nõule on Ameerikast külla saabunud ajakirjanik Hellar Grabbi koos abikaasa Irjaga 4. augustil 1985. Külalised asutavad end äraminekule, aias aetakse Helgaga juttu, Enn Nõu filmib.

Enn Nõu intervjueerib Mihkel Martsood oma kodus Uppsalas novembris 1985. Eakas mees meenutab oma õpinguid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis, õpetajaid ja kaaslasi ning tegevust Eesti iseseisvusmanifesti ilmumise päevil. Vabadussõja algus viib 16-aastase noormehe koos kaasõpilastega sõtta. Tulnud tagasi Pärnusse, astub ta kaitsepataljoni ja siis sõjakooli, mis asutati 22. aprillil 1919. Martsoo meenutab sõjakooli ohvitsere ja lõpetamist 3. augustil 1919. Lipnik Martsoo saadeti rindele. Meenutused kõrgematest ohvitseridest, lahingutegevusest. Rahuajal teenis Autotankide rügemendis õppekompanii ülemana. 1940. aastal võtsid nõukogude sõjaväelased sõjatehnika üle, Martsoo oli Punaarmees pataljoni ülem. Sattus saksa vangilaagrisse, kuid vabastati. Oli Pärnu Omakaitse valveteenistuses. 1943. aastal formeeriti piirikaitse rügement, 1944. oli ...

Enn Nõu intervjueerib Mihkel Martsood oma kodus Uppsalas novembris 1985. Eakas mees meenutab vabanemist Siberi vangilaagrist 1957. aastal. Hea suhtlusoskus ja kohalike käitumistavade tundmine aitasid tal saada dokumendi Eestisse tulekuks, hankida koha Krasnojarskisse suunduvale laevale ja sealt edasi Moskvasse sõitvale rongile. Moskvast Eestisse pääses mees taas miilitsale väikest meelehead andes. Kodumaal olles töötas Mihkel Martsoo Toris, samas taotles korduvalt luba Rootsi oma perekonna juurde sõita. 1961. aastal anti lõpuks luba. Sõitis Leningradi ja sealt lendas Helsingisse. Rootsis külastas teda sakslasest arst, kellega koos Siberi vangilaagris oli viibinud. Martsoo näitab Enn Nõule fotosid sõjakooli ajast ja vastab Ennu küsimustele.