Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (38)

Austraalia eestlased 6. film, I jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": kuues film (esimene pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste elu Canberras minevikus ja tänasel päeval. Kuulsa teadlase Armin Öpiku elutee.

Pealinna Canberra vaated - parlamendihoone, Austraalia sõjamemoriaal. Parlamendihoone siseruumid, maalidel endised peaministrid Gough Whitlam ja Robert Hawk, kuninganna Elizabeth II, senaator Dorothy Tangney, parlamendiliige Enid Lyons, Queenslandi senaator Neville Thomas Bonner. Parlamendi istungitesaal. Näitusel valitsushoones on eksponeeritud Austraalia orden, mille kavandas Tallinnas sündinud Vambola Veinberg. Kohalikust eestlaskonnast räägib Canberra Eestlaste Koondise esinaine Reet Bergman. Meenutab Canberra nädala rahvuste päeval toimunud lendu kuumaõhupalliga - start anti parlamendihoone eest koos hümni mängimise ja Eesti lipu heiskamisega. Kariljonil mängija Astrid Bowler Canberra kellatornis. Räägib oma perest, kelladel mängima õppimisest, noodikirjast jne. Canberra Eesti koguduse esimees Kristof Kaldma räägib kohaliku eestlaskonna ajaloost, ta on ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 6. film, II jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": kuues film (teine pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Canberras elav elektroonika- ja lennundusinsener Hugo Mitt meenutab eluteed ja näitab oma õllepurkide kogu.

Hugo Mitt saabus Saksamaalt Austraaliasse 1948. aasta lõpul. Esmalt toimusid inglise keele kursused Bonegilla pagulaslaagris, järgnes kaheaastane töökohustus Woomeras, kus kaevati kraave tulevase sõjaväebaasi asunduse jaoks. Pärast sundaja lõppu läks Hugo Mitt Adelaide'i vanemate juurde ja asus ülikoolis õppima elektroonikat. Need olid majanduslikult rasked ajad. Inseneri diplom taskus, asus ta tööle lennundusametis. Mitti vastutusalas olid lennuväljade navigatsiooniseadmed. Ta tegi uuendusi sellel alal, kergendas lennuoperaatorite tööd ning tõusis karjääriredelil peainseneriks. Kaks aastat aitas Aafrikas Ghana riigil üles ehitada oma lennundust, kuid kohalike hoolimatus ja pidev varastamine takistasid tööd. Hugo Mitt näitab oma õllepurkide kollektsiooni. Selle hobiga on ta tegelenud 12 aastat, ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 7. film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Tasmaania ja Sydney kõrgharidusega eestlaste elu tutvustav film.

Hobarti turul uurib kaupa Kalev Kruup. Oma kodus jutustab ta kunagistest arstiteaduse õpingutest Tartus ja Freiburgis. Austraalias Saksamaal välja antud diplomit ei tunnistatud, tuli hakata sanitariks. Kalev Kruup hakkas käima psühholoogia loengutel ning sai psühholoogi diplomi. Ülikool pakkus lektori ametikohta, seda tööd on tehtud 26 aastat. Kalev Kruup räägib üksikasjaliselt pensionisüsteemist, mis Austraalias pensionäride sissetulekuid küllaltki hästi võrdsustab. Farmatseut Boris Lees peab Sydneys apteeki, mille ostis 1968. aastal. Tema lahkus Eestist lapsena ja peale Taanis elamist jõudis kahekümnesena Uus-Meremaale. Tuttava soovitusel oli päeval apteekri õpilane ja õhtuti õppis farmaatsiat. Nelja aasta pärast lõpetas Wellingtoni ülikooli kursused ja sai apteegi juhatajaks. ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 8. film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Lõuna-Austraalia loodust ja Adelaide'i eestlaste kultuurielu tutvustav film.

Adelaide ümbruse loodusrikkus. Väikelinna Goolwa sadamas seisab 20. sajandi alguspoolel kasutusel olnud rataslaev. Seda osa ajaloost säilitatakse siin tulevastele põlvedele. Praam ületab Murray jõe ja randub kaldal. Goolwa vaated. Eksponeeritud on esimene vagun, mis sõitis raudteeliinil Goolwa-Port Elliot 1854. aastal. Ookeani rannik ja raudteejaam Port Elliotis. Indra Reinpuu kodu, tema naine Karin Foxwell tegeleb massaži ja lõhnateraapiaga. Indra Reinpuu mängib aborigeenide üht rahvuspilli didžeriduud ja selgitab hingamise olulisust, väljahingamine peab olema pidev. Pille tehakse Põhja-Austraalias kasvavatest puudest. Räägib, kuidas aborigeenid didžeriduud valmistavad ja sellel mängivad. Valdek Kanguri raamatust "Eesti rahvatants Adelaide'is" räägib Aaron Tamme. Tantsimist alustati 1948. aastal. Aaron ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 9. film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Adelaide'i ümbruse loodus- ja veiniturism, loomingulise tööga tegelevate eestlaste elu.

Hobutramm sõidutab turistid Victor Harborist Graniidisaarele. Saarel asub vahemaid näitav kompass, nt lõunapooluseni on siit 3850 miili (6195 km). Hobutramm pöördub tagasi, autoga sellele saarele ei sõideta. Adelaide ümbruses on suured viinamarjaistandused. Barossa org on Austraalia tähtsaim veinitootmispiirkond, millele kunagi panid aluse sakslastest asunikud. Viinamarjad veinimõisa mahutis ja transportööril. Külastatakse üht Austraalia vanimat veinitehast Seppeltsfieldi aastast 1851. Austraalia mustast puust portveini vaadid Seppeltsfieldi veinikeldris. Müügisaal veinidega, veine degusteerivad Õie ja Boris Allikivi. Pilk veinikeldritesse. Kaiser Stuhli veinitööstuse müügisaal. Reedese päeva puhul saavad ettevõtte töötajad tasuta veini pruukida, ka turistidele on proovimine ilma rahata. Adelaide'i Eesti Seltsi kauaaegne esimees Heino Lomp ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
XVI Eesti Päevad Austraalias Melbourne 95, I jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": kaheteistkümnes film (esimene pool): Kuueteistkümnendad Austraalia eestlaste päevad Melbourne'is

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

XVI Eesti Päevade avamine Melbourne'is, Eesti Maja näiteringi lavastus "Kallimast kallim", kabareeõhtu ja rahvatantsuõhtu etteasted.

Ookeani rannik Melbourne'is. XVI Eesti Päevade avamise jumalateenistus Melbourne'i St. John'si kirikus. Kirikuõpetaja Hans Henning Lüdig peab väga isamaalise jutluse. Laulab ühendatud meeskoor Kalev Mitti juhatusel. Ruumist ükshaaval väljudes kätlevad inimesed kirikuõpetajaga ja avaldavad rahulolu kuuldu üle. Pärast pikka kätlemist suundutakse Eesti Majja, kus toimub XVI Eesti Päevade avamine. Marsihelide saatel tuuakse saali seltside lipud, Eesti Päevade üldjuht Bruno Metsar peab sissejuhatava kõne. Austraalia Eesti Seltside Liidu esimees Ilmar Mägraken kuulutab päevad avatuks. Lipuvarrastele kinnitatakse Eesti Päevade vapid. Osavõtjaid tervitab Eesti Vabariigi aupeakonsul Malle Tohver, ta loeb ette katke president Lennart Meri tervitusest. Lauldakse Eesti hümni. Ebe Kartus tutvustab päevakorda. ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
XVI Eesti Päevad Austraalias Melbourne 95, II jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": kaheteistkümnes film (teine pool): Kuueteistkümnendad Austraalia eestlaste päevad Melbourne'is

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

XVI Eesti Päevad Austraalias, rahvatantsuõhtu ja kooride kontsert Melbourne'i Eesti Majas.

29. detsembril jätkuvad XVI Eesti Päevad Austraalias rahvatantsupeoga "Kui Kungla rahvas..." Melbourne'i Eesti Majas. Esineb Sydney rahvatantsurühm Virmalised ja Adelaide rühm Vikerkaar. Peale kava lõppu saavad Bruno Metsarilt lillekimbu tantsujuhid Aaron Tamme, Madis Alvre, korraldaja Lembit Willems. Vilma Kiviväli tänab osalejaid. 30. detsembril toimub Eesti Majas kooride kontsert. Naiskoorid avavad õhtu. Melbourne'i naiskoor Kodu ja Sydney segakoori Vanemuise naislauljad esitavad Mart Saare ja Eduard Oja laule, juhatavad Eili Annuk ja Karin Adamson. Meeskooride avalaul on "Eesti vennad, laulgem rõõmsalt", juhatab Ausma Taves. Järgnevad Juhan Aaviku ja Veljo Tormise koorilaulud, juhatavad Laine Helm ja Kalev Mitt. Linda Holzheimer esitab vahepalana klaveril ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Videoringvaade "Eestimaa" nr 2, jaanuar 1989

1989 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör:

Eesti Video teine videoringvaade "Eestimaa"

Meenutusi ESTO 88 päevadelt Melbourne’ist. Muinsuskaitse seltsi volikogu. Eesti olümpiakomitee tegutseb taas. Parlamendis võeti vastu keeleseadus. Taas tegutseb Eesti Üliõpilaste Selts. President Pätsi ausammas Tahkurannas taastatakse. Näitus “Kolmevärviline Eesti” Eesti Ajaloomuuseumis. Probleemid Eesti NSV Riikliku Vabaõhumuuseumiga. Kirjanik August Mälgu talu Kakumäel. Ülevaade rajooniajalehtedest. Videotervitus Austraaliast perekond Ruutsoole.
Peida sünopsis Ava sünopsis
ESTO - 1984. Avamine, rongkäik

1984 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

IV Ülemaailmsed Eesti Päevad toimuvad 8.-15. juulini 1984 Kanadas.

IV Ülemaailmsed Eesti Päevad toimuvad 8.-15. juulini Torontos. Avamine 8. juulil Eesti rahvusvärvidega dekoreeritud Ontario Place’is, Ontario järvele ehitatud kunstlikul saarel. Avatseremoonial mängib Estonia orkester Uno Koogi juhatusel, areenile tuuakse Eesti ja Kanada rahvuslipud ning mängitakse Kanada hümni. Esto 84 pidustused avab Esto peakomitee esimees Toomas Metsala, lauldakse Eesti hümni. Avatseremooniale järgnevad rahvuskultuurilised etteasted: võimlejate erinevad kavad, ühislaulmine "Ma vaatan paadist kiikriga", tantsijad ja rahvatantsijad, taas võimlejate esinemine. Esto rongkäik ja Vabadusnõudluse manifestatsioon toimuvad 12. juulil. Rongkäigust osavõtjad kogunevad Ontario parlamendihoone juures pargis. Austraalia eestlased rongkäigu algust ootamas. Rongkäigust võtavad osa erinevatest riikidest saabunud eestlased, kantakse rahvarõivaid või ühenduste vormiriietust. Lisaks ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Naisringi mustlasõhtu Thirlmere Eesti Majas 1982

1982 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Thirlmere Eesti Seltsi naisringi korraldatud mustlasõhtu Thirlmere Eesti Seltsi majas Austraalias.

Thirlmere Eesti Seltsi naisring, mis asutati 16. augustil 1953, täidab kohalike eestlaste seltskondlikus elus väga olulist osa. Naisring korraldab temaatilisi peoõhtuid. Mustlasõhtu Thirlmere Eesti Seltsi majas Austraalias. Mustlasõhtul esitatakse operetina mustlasmuusikat ja -tantsu.
Peida sünopsis Ava sünopsis