Otsingutulemused

Eesti Vabariigi 70. aastapäeva piduliku aktuse avab eesti ja rootsi lipu sissetoomine ühislaulu "Eesti lipp" saatel. Avatervitus Kusta Adamsonilt, kahe Eesti Vabadussõjast osavõtnu, Voldemar Issako ja Johannes Lehtsalu tänamine. Lauldakse Rootsi hümni, järgneb palvus Heino Viikholmilt, ühislaul "Hoia jumal, Eestit". Kontsertosas mängib Rainer Kuisma marimbal. Päevakohase kõne peab Helga Nõu. Tänatakse kohalikku rahvatantsu juhti Catherina Mitti. Esineb Pia ja Mark Karelli flöödiduo, kontserdi lõpetab segakoor Herbert Piirimetsa juhatusel. Aktuse lõpetab Eesti Kodu esimees Arnold Pundi, lauldakse Eesti hümni. Koosviibimine peolauas, ühislaulmine ja tants. Eesti Vabariiki meenutav väljapanek riigitegelastest, sümboolikast, maalidest.

Eesti Vabariigi 70. aastapäeva jumalateenistusel Mikaeli kirikus laulab Stockholmi eesti pensionäride segakoor Sügisheli Lembit Leetmaa dirigeerimisel. Kalju Lepik kannab ette oma Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud luuletuse "Hallad ja jää on ainult üks hetk". Lauldakse Eesti hümni. Koguduse majas toimub pidulik koosviibimine. Jurist Aino Lepiku kõne puudutab okupatsiooni Eestis ja ajaloolist tõde. Taas laulab segakoor Sügisheli. Meenutatakse vabariigi väljakuulutamist. Ühislaul "Hoia jumal, Eestit".

Eesti komitee kooli- ja noortetoimkonna korraldatud 19. kasvatuspäeva Sheratoni hotellis Stockholmis avab Ivar Paljak. Arutletakse eesti keele õpetamise ja säilitamise üle. Läti kooli õpperektor Pavils Johansonsi ettekanne läti noorte keeleprobleemidest Rootsis. Mai Raua loeng eesti keele kasutamisest kodudes. Vestlus kodu ja kooli koostööst eesti keele õpetamisel. Sõna võtavad Mare Rebas-Aadli, Reet Estra, Peeter Klaar, Kuldar Parik, Margus Reemets, Merike Sild. Õhtu jätkub Eesti komitee jõulupeoga. Kohvilauas istujatele esineb Stockholmi Eesti Noortekoori kvartett koosseisus Liisa Aus, Maimi Laks, Piia Paljak ja Anne-Pii Saare.

Elin Toona esineb Uppsala Eesti Kodus septembris 1988. Ta loeb katke oma romaanist "Kaleviküla viimne tütar" ning selgitab kuulajatele üldjoontes tegevustikku.

Uppsala Eesti koguduse emadepäeva pühitsemisel 8. mail 1988 esineb Mikaeli kirikus klarnetist Ilmar Olesk ja koguduse majas kõneleb Virve Aruoja. Rootsis elav filmirežissöör Aruoja meenutab, et nõukogude ajal ei olnud sellist päeva nagu emadepäev kalendris olemaski.

1988. aasta mais meenutab Enn Nõu oma õpinguid seoses 35 aasta möödumisega gümnaasiumi lõpetamisest Uppsalas. Enn Nõu õppis Uppsala Högre Allmänna Läroverketis aastatel 1946-1953. Albumis on fotod klassikaaslastest 1948. aastal ja väljasõidust Ekolni järvele 1951. 1953. aasta mais tehtud fotodel on õnnelikud abituriendid, kellest saavad peagi üliõpilased. Edasi videofilmid 1964. aastast, mil abikaasa Helga Nõu jalutab kahe väikese lapsega Uppsalas ja Olev Nõu lõpetab gümnaasiumi. 1973. aastal möödub Ennul kooli lõpetamisest 20 aastat, endiste koolikaaslastega kunagises klassiruumis ja peolauas. 1978. aastal täitub lõpetamisest 25 aastat - sel puhul toimub kokkutulek linnast väljas, paljud on tulnud abikaasadega, tehakse ühispilt.

Enn Nõu gümnaasiumi lõpetamise 35. aastapäeva pidu Söderby gårdis 11. juunil 1988. Saabunud vestlevad elavalt maja ees. Kui kõik on kohal, tehakse ühispilt nii lõpetanutest kui ka meestest koos abikaasadega. Vestlus jätkub peolauas.

Enn Nõu õppis Uppsala Högre Allmänna Läroverketis aastatel 1946-1953. Gümnaasiumi lõpetamise 35. aastapäeva piduliku tähistamise ettevalmistamiseks on Bo Ekströmi juurde kogunenud endisi klassikaaslasi. Kohvilauas peetakse nõu. Järgnevalt näeme Enn Nõu korralikult dokumenteeritud materjali tema kooliajast. Klades fotod, dokumendid ja väljalõiked ajalehtedest koos Nõu kommentaaride ning päevikulaadsete sissekannetega. Materjal aastatest 1951-1953. Enn Nõu joonistused ja visandid gümnaasiumi ajast.

Luuletaja Ilona Laaman ja ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja Aksel Tamm vestlevad Askvägeni aias 23. oktoobril 1988.

Luuletaja Kalju Lepik loeb oma luuletusi suvilas Väddö saarel Havsskogenis 2. juulil 1988. Lehitsedes paksu koguteost, loeb ta ette valiku tõsise ja traagilise tooniga luuletusi. Kandvateks teemadeks eesti mehe saatus ja kodumaatus, elu üheaegne kaduvus ja igavikulisus.