Otsingutulemused

Läti Vabariigi 73. iseseisvuspäeva tähistamise pidulik aktus Toronto ülikooli aulas. Kaadrid pidulikult riietatud publikust saalis, paljudel seljas rahvarõivad, kuulamas lätikeelset kõnet (sünkroon). Laval seisavad rahvuslipu valves rahvariietes noormees ja kaks neiut.

Telekanali CBC News reporter küsitleb telefonitsi Kanada läti neiut, kes sattus Riia kesklinnas 20. jaanuaril 1991 otse kuulide alla. Neiu räägib, kuidas ta ühines rahulike meeleavaldajatega barrikaadidel ning sellest, kuidas OMON-i eriväelaste tulistamise alates püüdsid inimesed kabuhirmus laiali joosta ja kusagile varjuda. Oht oli suur, kuid tal õnnestus puude taga varjudes eluga pääseda. Samal ajal sai surma ja haavata hulk inimesi. Tulistamises hukkus ka filmioperaator Andris Slapinš.

Parkimisplatsil käib vilgas töö, välisläti mehed laadivad Torontos kokku kogutud humanitaarabi pakke merekonteineritesse, saatmaks neid kodumaale. Kanada välislätlaste humanitaarabi korraldaja räägib ekraanil intervjueerijale, et kogu pakkide saatmise aktsioon kodulätlastele on kulgenud väga edukalt. Kolme nädalaga koguti kokku tuhandeid toidu- jm abipakke, mis nüüd saadetakse sugulastele ja tuttavatele Lätimaal.

14. jaanuar Toronto Läti kogukonna pressiteenistuses, esindaja annab intervjuu telejaamale CBC News olukorrast Riias. Kavandatakse suurt meeleavaldust, Läti Rahvarinde Tautas Fronte organiseerimisel on kavas 600 000 osavõtjaga toetusavaldus Leedule ja Läti valitsusele. Interrinde meeleavaldusest 9. jaanuaril võttis osa umbes 8000 impeeriumimeelset, kes taas lubavad välja tulla. Kuna on karta sõjalist sekkumist, rajatakse Riias barrikaade. CBC News reporter Reginaga vesteldes puudutatakse veel mitut Balti riikide vabadusvõitluse aspekti. Äreva poliitilise olukorra tõttu Lätis saab pressiteenistuse töötaja telefonikõne. Ta kontrollib ka naabertoas tehtavat tööd.

Kanada lätlaste jumalateenistus Toronto Püha Andrease kirikus ning sellele järgnevad kolme Balti vabariigi taasiseseisvumist toetavad kõned aastal 1990. Kiriku interjöör, luterliku kirikuõpetaja lätikeelne kõne, koguduse ühislaulmine ja palve esitamine. Kiriku rõdupealsel kõlab viiulimäng ja koorilaul. Järgnevad kõned, kus räägitakse aktuaalsetest poliitilistest sündmustest Lätis. Läti rahva poolt demokraatlikult valitud parlament soovib taastada riiklikku iseseisvust. Kõnedes palutakse Kanada valitsust toetada kõigi kolme Balti riigi iseseisvumisvõitlust ning Nõukogude sõjaväe väljaviimist Lätist, Eestist ja Leedust.

Kanada baltlaste rongkäik suundub St. Pauli katedraali juurest Toronto raekoja poole piki Bloori, Yonge'i ja Queeni tänavaid. Kõige ees trummimees, seejärel Eesti, Läti ja Leedu rahvarõivastes neiud rahvuslippudega. Eesti lippu kannab Riina Kindlam. Demonstrantide loosungid taunivad Balti riikide okupeerimist ja inimeste küüditamist 14. juunil 1941, mis hävitas ligi 800 tuhande baltlase elu. Õhtuhämaruses kantakse mälestusküünlaid. Meeleavaldus ja sõnavõtud Toronto raekoja ees. Kõnelejaid saadab Alfred Kuuse tasane kandlemäng. Silvia Tint annab ülevaate Balti rahvaste küüditamistest 1941. ja 1944. aastal. Lätlanna Anda Sprudzs räägib elust Norilski surmalaagris. Teadustaja Silvia Tint loeb ette resolutsiooni, millega miitingust osavõtjad pöörduvad Kanada valitsuse, ÜRO peasekretäri ja ...

Kanada lätlaste 8. laulupeo rongkäik Toronto kesklinnas 6. juulil 1986, mis on pühendatud Saule lahingu 750. aastapäevale. Kõige ees sammub puhkpilliorkester, järgnevad koorid ja tantsurühmad - kõik läti rahvarõivastes. Kanada taidlejatega on ühinenud ka läti kollektiivid Ameerika Ühendriikidest - Bostonist, Detroidist, Los Angelesest, New Yorgist jm. Valitseb peomeeleolu, mis nakatab ka tänava-äärset rahvast, kes ergutushüüetega tervitab rongkäiku. Mürtsub puhkpillimuusika, siit-sealt kostub lätikeelset laulu, rahvatantsijad elavdavad rongkäiku tantsusammudega. Laulupeoliste nägudelt peegeldub rahvuslik väärikus ja uhkus oma rahvakultuuri üle, mida on suudetud elus hoida ka võõrsil.

Teine osa Kanada lätlaste 8. laulupeost Torontos 6. juulil 1986. Laulupeorongkäigu lõpukaadrid: viimased peolised, enamasti koolinoortest rahvatantsijad, suunduvad hoonesse, kus toimuvad laulupeo kontserdid. Hoone fassaadil kõrgub inglisekeelne silt: "July 5 & 6 Latvian concert". Ukse taga on järjekorras ootamas kontserdikülastajad, üks vanem rahvariides daam demonstreerib uhkelt oma õlarätil asuvat suurt rahvuslikku sõlge. Järgnevad vaated läti kunsti näituselt, kus esitletud maalid, graafika, skulptuurid, tarbekunst. Suure huviga vaatavad külastajad ka ühes näituse sektsioonis eksponeeritud läti käsitöömeistrite rahvakunsti - rahvarõivaid, sepiseid, vaipu, kudumeid jms.

Läti kirjanik Gunars Irbe koos tõlkijast abikaasa Mara Irbega kohtub Helga ja Enn Nõuga Uppsala toomkiriku juures 30. augustil 1980. Väike jalutuskäik linnas.

Läti kirjanik ja sotsioloog Gunars Irbe koos tõlkijast abikaasa Maraga Nõude pere koduaias Askvägenil 2. juunil 1973.