Otsingutulemused

Luuletaja Debora Vaarandi mõtisklused elust, luulest ja aja kulgemisest läbi saarlaste ning Saaremaa. 72-aastane poetess jalutab Saaremaal lapsepõlveradadel ja meenutab, kuidas toona paistsid talud, metsad, aasad, kiviaiad ja Pöide kirik läbi lapsesilmade. Vaarandi tuleks heameelega Saaremaale tagasi oma elulõppu veetma. Vaarandi luulet loeb Aarne Üksküla.

Tagasivaade 1988. aasta augustis toimunud rahvusvahelisele koorifestivalile Tallinn 1988, kus osalesid Alesundi kammerkoor, segakoor Noorus, Läti Riiklik Akadeemiline Segakoor, RAM, RAM-i poiste- ja noortekoor. Korraldamismuredest ja festivalist endast räägib Paul Raud, sündmuste keskel ka Venno Laul, Veljo Tormis, Olev Oja, Gustav Ernesaks.

1988. aasta kevadel toimusid kümnendad Tartu muusikapäevad. Meenutatakse neid rõõme ja muresid, mis on organiseerijaid saatnud nende aastate jooksul. Esinevad Vanemuise sümfooniaorkester, Silvi Vrait, Peeter Volkonski, Rosta Aknad, Justament, Velikije Luki, Ultima Thule, Singer Vinger, In Spe, Hearthill Soomest.

Iga kolme aasta järel kogunevad Sofiasse lapsed kogu maailmast. IV lasteassambleel rääkisid lapsed rahust ja armastusest, veedeti koos aega tantsides, lauldes ja mängides.

ENSV haridusministeeriumi tellitud dokumentaalfilmis käsitletakse eesti ja vene kirjandust, kirjanduse tõlkimist, kultuurisuhteid. Põhjalikumalt peatutakse Vene luuletaja Igor Severjanini Eestis elatud elul ja loomingul. Eesti ja vene kirjandusest ning kultuurisuhetest räägivad kirjandusteadlane Sergei Issakov, luuletaja ja tõlkija David Samoilov, luuletaja ja näitleja Juhan Viiding ning semiootik ja kirjandusteadlane Juri Lotman. Severjanini luulet vene keeles esitab Jüri Krjukov, kes loeb ka eestikeelset diktoriteksti.

Läti Vabariigi aupeakonsul Guntis Silinš kutsub väljas vihma käes seisvat rahvast ülikooli sisse osalema Läti Vabariigi 70. aastapäeva aktusel. Suur ühislaulmine Toronto ülikooli aulas. Laulavad läti koorid. Kõneleb Kanada Eestlaste Kesknõukogu esimees Laas Leivat, kes tänab eestlasi, et nii paljud on tulnud tähistama Läti iseseisvuspäeva. Tervitusega esineb Leedu kogukonna esindaja Vytautas Bireta. Pärast aktuse lõppu toimub Balti kogukondade ühine solidaarsusmiiting ülikooli ees. Osalejad hoiavad süüdatud küünlaid, kõneleb Laas Leivat, lauldakse lätlastele ja eestlastele hingeminevaid laule. Kõlavad „Hoia, jumal, Eestit“ ja „Saa vabaks, Eesti meri“. Palve loeb vaimulik Ando Kass.

Portreefilm Hardi Volmerist ei sea eesmärgiks tema fenomeni paljastamist. Volmer on fenomen ja see pakub filmi tegijaile huvi. Rahutu inimesena püüab H.Volmer end teostada mitmetel kunstialadel. Jälgides Volmeri elu, puutume kokku filmikunsti, kujutava kunsti, muusika- ja teatrikunsti probleemidega. Tempo on kiire ja haare lai. Filmis on kasutatud katkendeid Mark Soosaare ja Ela Tomsoni dokumentaalfilmist "Kuldtõld" ja Hardi Volmeri nukufilmidest "Nõiutud saar", "Kevadine kärbes" ja "Sõda".

Tallinna, kunagise kubermangulinna töölisagulid oma ajutiste barakkide ja kasarmutega on kurb pärand tänasetele elanikele. Majad on kehvas seisus, elutingimused ei vasta tänastele nõuetele. Neis agulites on sündinud ja kasvanud paljud rahvusliku kultuuri suurkujud. Kahjuks ei kajastu see vanade rajoonide saatuse määramisel. Linnaametnikud leiavad, et agulimajade probleemide lahendus on pigem lammutamine ja uute hoonete ehitamine, mitte eheda agulimiljöö ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitamine. Probleemide tõstatamise taustal tutvustatakse ka Tallinna agulite ajalugu, kasutatud on arhiivikaadreid- ja fotosid. Kommentaarid majaelanikelt, arhitektidelt, ajaloolastelt ja linnaametnikelt.

Veljo Tormise "Muistse mere laulud" Riikliku Akadeemilise Meeskoori esituses, dirigent Olev Oja

Kiirabiarstina töötava noore Naise elus on näiliselt kõik korras. Ta on valinud mõistvust ja kaastunnet eeldava elukutse, kuid vajab ise abi oma hinges valitseva rahutuse vaigistamisel. Arstina puudub Naisel patsientidega suheldes emotsionaalne side, ta tunneb võõristust ümbritseva olustiku ja kaasinimeste vastu. Tema käitumine on irooniline ja provotseeriv. Istudes oma kodu, kivilinna paneelelamu ees pingil sunnib juhuslik mööduja Naist peeglisse vaatama.