Otsingutulemused

Kirjanik Mats Traat on külas Nõude kodus Askvägenil 13. aprillil 1986. Mats Traat istub toataimedest ümbritsetud tugitoolis ja kannab ette oma luuletusi.

Pidulikul aktusel laulab segakoor, dirigeerib Roman Toi. Kõneleb Eesti Vabariigi aupeakonsuli kohusetäitja Torontos Ilmar Heinsoo, lauldakse hümni. Kaadrid seltskondlikust vestlusest pärast aktust.

Sissejuhatavalt kõneleb õppetooli rajaja professor Elmar Tampõld. Pikema tagasivaate õppetooli loomise ajaloost teeb professor Olev Träss. Ta meenutab selle loomise ideed Kotkajärvel vestluses Eric Allan Sibulaga üle kahekümne aasta tagasi ning pikka asjaajamist ametiasutuste ja ametnikega, milleks oli vaja kasutada oma akadeemilisi ja poliitilisi suhteid. Professor Endel Tulving tutvustab õppetooli tulevast külalisprofessorit, Tõnu Parmingut ja tema haridusteed.

Aktus jätkub. Professor Endel Tulving tutvustab Eesti õppetooli külalisprofessorit Tõnu Parmingut, kes peab kõne teemal "Intelligents ja ühiskond".

Toronto ülikooli Eesti õppetooli avaaktusel jätkub professor Tõnu Parmingu ettekanne "Intelligents ja ühiskond".

Enn Nõu intervjueerib Mihkel Martsood oma kodus Uppsalas novembris 1985. Eakas mees meenutab oma õpinguid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis, õpetajaid ja kaaslasi ning tegevust Eesti iseseisvusmanifesti ilmumise päevil. Vabadussõja algus viib 16-aastase noormehe koos kaasõpilastega sõtta. Tulnud tagasi Pärnusse, astub ta kaitsepataljoni ja siis sõjakooli, mis asutati 22. aprillil 1919. Martsoo meenutab sõjakooli ohvitsere ja lõpetamist 3. augustil 1919. Lipnik Martsoo saadeti rindele. Meenutused kõrgematest ohvitseridest, lahingutegevusest. Rahuajal teenis Autotankide rügemendis õppekompanii ülemana. 1940. aastal võtsid nõukogude sõjaväelased sõjatehnika üle, Martsoo oli Punaarmees pataljoni ülem. Sattus saksa vangilaagrisse, kuid vabastati. Oli Pärnu Omakaitse valveteenistuses. 1943. aastal formeeriti piirikaitse rügement, 1944. oli ...

Enn Nõu intervjueerib Mihkel Martsood oma kodus Uppsalas novembris 1985. Eakas mees meenutab vabanemist Siberi vangilaagrist 1957. aastal. Hea suhtlusoskus ja kohalike käitumistavade tundmine aitasid tal saada dokumendi Eestisse tulekuks, hankida koha Krasnojarskisse suunduvale laevale ja sealt edasi Moskvasse sõitvale rongile. Moskvast Eestisse pääses mees taas miilitsale väikest meelehead andes. Kodumaal olles töötas Mihkel Martsoo Toris, samas taotles korduvalt luba Rootsi oma perekonna juurde sõita. 1961. aastal anti lõpuks luba. Sõitis Leningradi ja sealt lendas Helsingisse. Rootsis külastas teda sakslasest arst, kellega koos Siberi vangilaagris oli viibinud. Martsoo näitab Enn Nõule fotosid sõjakooli ajast ja vastab Ennu küsimustele.

Uppsala Mikaeli kirikus tutvustab õhtuse koosviibimise kava praost Voldemar Takkel. Ta viib läbi jumalateenistuse, eeskõneleja loeb pühakirja. Laulab Marju Kuut, klaveril Toivo Kurmet. Jutlus. Koosviibimine kogudusemajas. Kõneleb peaminister presidendi ülesannetes Tõnis Kint. Ta räägib Eesti talurahvast ja põllumajandusest nii enda mälestuste põhjal kui üldiselt, puudutab ühistute loomist ja põllumeeste elu praeguses Nõukogude Eestis. Võrdleb põllumajanduslikku tootmist kapitalistlikus ja sotsialistlikus süsteemis. Taas laulab Marju Kuut, teda saadab klaveril Toivo Kurmet. Nad esitavad ka üldtuntud rahvalikke laule.

Kirjanik Alma Teder vestleb Helga Nõuga kooliprobleemidest, kirjutamisest ja mällu sööbinud unenäost Askvägeni õues 24. aprillil 1983.

Enn Nõu intervjueerib oma isa, ennesõjaaegset Eesti põllutöökoolide peainspektorit ja hilisemat Uppsala Põllumajandusülikooli dotsenti Joosep Nõud 7. augustil 1983. Põhiteemaks on 20. sajandi murrangulised sündmused Eestis isa pilgu läbi. Lapsepõlvemälestused tsaariajast, esimesest maailmasõjast ja Vabadussõjast. Koolipõlvemälestused vabariigiaegsest Lihulast, Haapsalust ja ülikooliõpingutest Tartus. Õppejõud, töökohad ja töökaaslased. Poliitiline olukord Eestis 1940. aasta suvel. Järjestikused võimuvahetused, tööelu ümberkorraldused, teisest maailmasõjast tingitud mobilisatsioon nii Punaarmeesse kui Saksa sõjaväkke. Joosep Nõu räägib oma valikutest ja võimalustest antud ajas, tõekspidamistest ning õnnelikest juhustest.