Otsingutulemused

Merepäevad Kotkas 1984. aastal. Kultuuriprogrammis esinesid ka külalised Eestist. Reporter Tiina Pork.

Perekonnafarmid Tartu rajooni Luunja sovhoosis. Ilma Alas ja Bruno Juhaste, Helle ja Olev Pohla, Maret ja Jaan Jürgenson. Räägivad Agrotööstuskomitee aseesimees Jüri Kulbin, Luunja sovhoosi direktor põllumajanduskandidaat Ilmar Laurits ja Luunja sovhoosi peazootehnik Heldur Peterson.

Film on pühendatud maaparandusele, põllutööriistadele ja eesti pinnase omapärale, mittemustmullavööndile. Eriliselt pööratakse tähelepanu melioratsioonile ja mullaharimisele, aga samuti mullaharimismasinate mõistuspärasele kasutamisele suurtootmises. Samuti käsitletakse inimese suhet haritava maaga, õigemini selle seose võõrandumise momente. Autorid on valinud aktiivse publitsistliku väljenduslaadi nii pildis kui ka sõnas.

Peep Puksi õppefilm valmis paralleelselt mängufilmiga „Nukitsamees“. Õppefilmi tegijad jäädvustasid mängufilmi ühe episoodi sündi ja seega on tegemist nö filmiga filmist. Kommentaator Jaan Ruus annab ülevaate filmitavast episoodist ning tutvustab konkreetse filmikaadriga tegevuses olevaid inimesi ja nende ülesandeid.

Kinomehaanik Jaan Vihm on Puka kandis lugupeetud mees. Ta on ENSV teeneline kultuuritegelane, Tööpunalipu ordeni kavaler ja rahvasaadik. Jaan on sealkandi rahvale kino näidanud 28 aastat ja on valmis seda tegema veel teist samapalju.

Eesti Raadio helirežissöör Heino Pedusaar (1931) on vanu heliplaate kogudes teinud Eestimaale juba paar tiiru peale. Juba kakskümmend aastat tegeleb ta rahvusliku kultuuripärandi säilitamisega. Filmigrupp saadab teda järjekordsel sõidul Põlvamaale Moostesse ja uurib stuudios meistri filigraanset tööd plaatide restaureerimisel.

Ülesvõtted üleliiduliselt folkloristikakonverentsilt Tallinnas ja soome-ugri rahvamuusika salvestustelt stuudios. Filmile annab erilise tooni teravalt väljendatud autorihoiak.

Taas ollakse külas Kirovi nimelises kalurikolhoosis, viis aastat hiljem pärast dokumentaalfilmi "Vitaalsus" valmimist. Siinsed inimesed teadsid juba viis aastat tagasi, mida nad tahavad ja said selle, mida ihaldasid. Nende kurss oli selge. Milline on see nüüd? Kolhoosirahvast küsitleb filmi autor Rein Karemäe.

Kanada eestlaskonna 1960–1963. aastal valminud mängufilm kujutab Eesti olusid aastatel 1946–1947, mil metsavennad võitlesid okupatsioonivõimudega, ootasid uut sõda ja lootsid taastada Eesti Vabariigi. Metsavendade punkris elab vastupanuvõitlejate grupp kapten Lembit Mõtuse juhtimisel. Mehed unistavad Eesti vabastamisest ja peavad lahinguid kohaliku nõukogude väeosaga. Pärast vägistamiskatset metsas asub metsavendade juurde elama ka Lembitu kaunis pruut Linda. Metsavennad röövivad raharongi ja saadud miljon rubla otsustatakse jagada sajale lähitalule sundmaksude tasumiseks. Rasketes lahingutes hukkuvad külamees Endel, metsavaht Juhan ja tema naine Maali. Ent ellujäänud unistavad endiselt vabast Eestist.