Otsingutulemused

Suislepa inimesed. Inimlik, soe ja poeetiline film sugupõlvest, kes ei tunnista töös aastaid, vanadust ega väsimust, kellel on õnnestunud tabada igapäevases imet, süveneda inimestesse, sulada loodusse, näha maailma nagu ta on - ja armastada teda. Stsenarist-režissöör Peep Puks, operaator Harri Rehe.

Julgelt kriitiline publitsistlik film sotsialistliku tootmissüsteemi ebaõnnestumisest Nõukogude Liidu põllumajanduses. Mittemustmullavööndile tarnitavad põllumasinad on ebaotstarbekad, halva kvaliteediga ja napib tagavaraosasid. Sõna saavad põllumehed ja ametnikud. Vilets tehnika teeb töö raskeks ja rikub künnimehe tervist. Üsna teravas toonis reportaažfilm tekitas suurt ja skandaalset vastukaja terves tollases Nõukogude Liidu impeeriumis.

Maa ei ela masinateta, linn ilma leivata. Linnastumine on kiiresti muutnud elu- ja töökorraldust maal. Need, kes kunagi linna läksid, hakkasid seal masinaid ehitama, ehitusmaterjale ja väetisi tootma, milleta kaasaegne põllumajandus elada ei saa. Milline on Eesti põllumeeste töökorraldus ja mida on saavutatud oma ala spetsialistide töö ja eestvedamisega erinevates põllumajandusharudes, kaasaegse tehnika arendamise ja tublide maainimeste tööga, näitab film. Stsenarist Edgar Tõnurist, režissöör-operaator Mati Põldre.

Maainimene ja tema muutumine uuenenud maaelus. Filmi autor, ajakirjanik Ott Kooli mõtiskleb endisaegse ja praeguse maaelu üle. Haljala kolhoosis on filmitud erinevaid põllutöid, mehi töökojas masinaid remontimas ja tööjutte puhumas. Lähemalt tehakse tutvust perekond Keskülaga, kes ühismajandi töö kõrvalt jätkab eesti taluelu traditsioone. Jäädvustatud on hetki vabariiklikelt künnivõistlustelt.

Eestimaad tutvustav film. Läbi märksõnade tutvustab Valdo Pant Eestimaad ja rahvast, meile iseloomulikku ja omapärast, tegevusi ja tulevikuplaane. Ta käib rahvamatkadel ja motoringrajal, loodusesõprade kokkutulekul ja üliõpilaspäevadel, küsitleb inimesi eri ametites, noori, lapsi ja turiste ning sellest vormub Eestimaa portree aastal 1968.