Otsingutulemused

Paljude ausammastega Eestimaal on läinud nii - üles pannakse lillede ja hümniga, maha võetakse vargsi ja pimeduses, ka dünamiiti põlgamata. Narva linna Leniniga, mis arvatavasti oli Baltimaade viimane, läks veidi teisiti - tema võeti maha päise päeva ajal 1993. aasta detsembris demokraatlikult valitud linnavolikogu otsusel. Pealtvaatajaid oli vähem kui loodeti-kardeti ning pärast mõnetunnist pusimist oli kuju Hermanni kindluse õuel.

Kitseküla on paik tööstuslinna Aseri lähedal, kuhu aastakümnete jooksul eri rahvuste esindajad on omavoliliselt loonud majapidamised aianduseks ja loomapidamiseks. Kitseküla on omaette kommuun suure Aseri kõrval ja sees. Kuigi seal puudub valitud vallavalitsus, on seal oma liidrid, patuoinad, „eesrindlased“ ja „vallavaesed“. Seal mängitakse lõõtsa ja kannelt, raadiost kuulatakse Tallinnat ja Moskvat, peetakse pulmi. Seoses eraomandi taastamisega on kerkinud mure: kui ilmub välja Kitseküla maadele endine peremees, kes oma omandit tagasi hakkab nõudma, mis saab siis Kitsekülast?

Film inimestest, kes elavad meie, eestlaste, kõrval. Osa neist on sattunud Eestimaale vaid mõned aastad tagasi, teiste esivanemad on elanud siin mitmeid inimpõlvi. Eesti on saanud nende kodumaaks. Mida venelased – intelligendid ja töölised, vanad ja noored, ateistid ja usklikud 1990ndate alguses Eesti elust tegelikult arvavad? Oma mõtteid siinsest elust ja suhetest põlisrahvusega jagavad Peipsiääre vene vanausulised, erumereväelane Anatoli Filippov, sanitaararst Juri Zabalevitš, kunstnik Igor Balašov, restauraator Juri Kostin, sotsioloog Dimitri Mihhailov jpt.

Mängulises-lavastuslikus vormis õppefilm, mis peaks olema abiks vene keelt kõnelevatele kooliõpilastele eesti keele omandamisel. 1986. aastal valminud propagandafilmist oli tõenäoliselt vähe abi keeleõppel. Filmitegijaid pole see asjaolu nomenklatuurse filmi tegemisel eriti häirinud.