Otsingutulemused

Karjapoiss tirib ohelikust härga. Sääsk imeb härjast verd. Külarahvas jookseb majast välja, hakkavad härga tükeldama ja liha töötlema. Sant mängib lõõtspilli. Tihane võtab kintsukondi noka vahele ja lendab minema. Karjapoiss joob lambanisast piima. Tihane nokib kondi küljest liha, kont kukub karjapoisile kurku. Külarahvas jookseb karjapoisi juurde, üks meestest hüppab talle kurku ja saab kondi kätte. Karjapoiss teeb kondist vurri, see lendab tal käest ja teeb elektripirni katki. Pimedusest kostub kondi järamise hääl. Mees viskab rebast munaga. Külarahvas tükeldab rebast. Sool on otsas ja külarahvas sõidab traktoriga rebase pealuust sisse soola järele. Koer järab rebase pealuud. Sealt sõidab välja traktor, ...

Esimeses palas asuvad magava talumehe juurest rännuteele viisk, põis ja õlekõrs. Teekond viib suure jõeni, mille ületamiseks aga puudub rännulistel üksmeel. Teine pala jutustab mutionust, kes oma uue maja valmimisel korraldab suure peo, mille käigus külalised muutuvad õige pööraseks.

Filmi aluseks on rahvalaul neiust, kes põlgab ära kaks kosilast - Päikese ja Kuu - ning valib endale kaasaks kolmanda - Tähe.

Ühel kenal päeval vahetavad pagar ja korstnapühkija oma ametid ja see sünnitab palju segadust. Filmi moraal: jäägu iga kingsepp oma liistude juurde.

Sõbralik šarž Eesti NSV Riiklikust Akadeemilisest Meeskoorist ja selle rajajast ning peadirigendist NSVL rahvakunstnikust professor Gustav Ernesaksast.

Humoristlikud miniatuurid "Pärija", "Pähkel", "Ülemus", "Loteriiõnn", "Salapärane inimene", "Kriitik", "Ümberkasvamine", "Oina loogika", mille temaatika hõlmab mitmesuguseid inimlikke pahesid ja veidrusi.

Pallid väljendavad liikumise, värvi ja muusika abil autori mõtet - inimestevahelised suhted on õrnad, kord lõhutut on raske parandada.

Kolm lugu kolmest ettevõtlikust mehikesest ja kahest väga riukalikust kassist, kes sepitsevad aga pahategusid, kuid saavad lõpuks teenitud karistuse.

Kaasaegne muinaslugu räägib laste fantaasiamaailmas elutsevast lahutamatust tegelasest, koerusloomast Krõllist. Ühel päeval saabub muidu vikside laste hulka väike pahandusetegija ja nüüd pole ulakustel enam otsa ega äärt. Krõll kipub nii väikeste kui suurte sisse, toob kaasa palju naeru ja kihinat, aga ka lõhutud nõusid ja pahandusi. Kui täiskasvanud Krõlli minema peletavad, jäävad lapsed täitsa haigeks. Krõllipuuduse vastu aitab aga ainult üks rohi – Krõll! Põhineb Ellen Niidu lastelool.

Laululoo esimene pala jutustab sajajalgsest, kelle küllamineku kavatsuse ajab nurja ootamatu vihmasadu. Teises palas alustavad Viisk, Põis ja Õlekõrs teekonda Tartust Viljandisse, kuid nende matk lõpeb kurvalt, sest rändurite hulgas puudub üksmeel.