Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (64)

Metsakodu maailmalaager 1975

1975 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Maailmalaager Metsakodu toimub Rootsis 19.-29. juulini 1975.

Eesti Skautlike Noorte Malevale Rootsis on maailmalaagri korraldamine suur väljakutse. Laagrisse tulevad noored mitmest riigist: Rootsist, USA-st, Kanadast, Saksamaalt ja Austraaliast. Metsakodu hoonete lähedal põleb kivisamba metallalusel "igavene tuli". Enne laagri avamist on korraldajatel palju tööd - püstitatakse telke, testitakse toitlustust. Bussidega saabuvad kohale osalejad. Gaidi- ja skaudijuhtide kohtumisrõõm. Laagri ametlikul avamisel lipuväljakul heisatakse osalevate maade lipud ja ürituse kutsetena laiali saadetud Metsakodu kaardi tükid pannakse suurel alusel tervikuks kokku. Jumalasõna maleva vaimulikult Elmar Tõldsepalt. Kingituste üleandmine, kõned. Üksteisel käest kinni hoides lahkuvad osalejad pikas rivis platsilt. Laagri huviringid pakuvad osalemisrõõmu - muusika, mudelpaadid, paelte tegemine, märkilaskmine, nahkehistöö, toiduvalmistamine, rahvuslikud ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Norrköpingi III laulupäev 1975

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Norrköpingi 3.laulupäev

1975 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Väliseestlaste laulupäev 31. mail 1975 Norrköpingis Rootsis.

Väliseestlaste laulupäeva embleem. Sisehalli kantakse kõrvuti Rootsi ja Eesti lipp, sisenevad korraldajad ja osalejad - mudilaskoor, naiskoorid, segakoor, meeskoorid ja rahvatantsijad. Sõna võtab laulupäeva toimkonna esimees Jaan Allas, kes meenutab, et esimene eesti laulupäeva Rootsis peeti just Norrköpingis 1947. Koore juhatavad Harry Truus ja Eero Tarjus. Kõneleb sihtasutuse Eesti Lauljaskond Rootsis esimees Johannes Kant. Naiskoor esineb Harry Truusi juhatamisel. Laulavad mudilased, neid juhatab Erna Klemmer. Esinevad rahvatantsijad: Norrköpingi noorte tantsutrupp, Kassari rahvatantsijad Stockholmist. Laulab ühendatud meeskoor, keda juhatavad Lembit Leetma ja Eero Tarjus. Segakoori juhatavad Hilma Nerep-Mossin ja Johannes Äro. Tänatakse dirigente. Norrköpingi Matteuse kirik. Park õitsevate sirelite ja kastanitega ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
VIII Eesti päevad Melbourne'is

1972 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Kaheksandad Eesti Päevad Austraalias toimuvad Melbourne'is 1972. aasta detsembris.

VIII Eesti Päevad toimuvad Melbourne'is 26.-31. detsembrini 1972. Sõprusõhtu ja lastepidu peetakse uues Eesti Majas. Rahvatantsijate esinemine. Laulavad lastekoorid. Kahe balletiõpilase etteaste. Rahvatantsurühmad ja võimlejad esinevad spordistaadionil. Staadionil lehvib sinimustvalge lipp, võimlejad sammuvad väljakule. Suurem rühm neide esitab võimlemisharjutustest koosneva kava, väiksem grupp oma kavaga. Rahvatantsijad tulevad staadionimurule. Esitatakse mitmeid tantse. Peale kava lõppu lahkuvad tantsijad rividena staadionimurult ja jäävad seisma staadioni äärde. Kaadris lehvib sinimustvalge lipp.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Perekond 12

1966 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Kirjanikest abielupaari Enn ja Helga Nõu hetked oma väikeste lastega kodulinnas Uppsalas 1966: laste sünnipäevad, huvitegevus ja mängud. Eestlaste suvepäev Grisslehamnis 25. juunil.

Laine harjutab balletti, väike Liia roomab. Heino ja Laine värvivad pühademune. Volbriöö ja valgete mütside pähepanek Carolina mäel Uppsalas, õhtul lõke. Juunis peetakse Laine Nõu 6. sünnipäeva. Eestlaste suvepäev Grisslehamnis 25. juunil 1966. Kohal viibivad Aksel Mark, Valter Kotsar, Konrad Veem jt. Peetakse kõnesid, tantsitakse, tehakse lõket. Kaljune rannik, vahused lained löövad vastu kive, valge laev läheb merele.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eesti Skautlike Noorte Rootsis 5. suurlaager "Põhjala"

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Põhjala 1964

1964 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

V eesti gaidide ja skautide suurlaager "Põhjala" toimub Rootsis Koitjärvel ja Havilahel Lygnerni järve kaldal 18.-27. juulini 1964.

"Põhjala" jaguneb kaheks laagripiirkonnaks - gaidid Havilahel ja skaudid Koitjärvel. Laagrid tegutsevad iseseisvalt, kuid kogunevad ühisteks rivistusteks, pidustusteks ja lõkkeõhtuteks. Kohale saabub külalisskaute seitsmest riigist. Stockholmi Arlanda lennujaam. Külaliste vastuvõtt, bussiga sõidetakse edasi. Autodega laagrisse tulijad. Iga riigi malev kannab erisuguseid vormiriideid. Ameerika Ühendriikide, Norra, ja Rootsi rühmad marsivad lipuväljakule. Laagrijuht Harald Sepp avab suurlaagri, loetakse skaudiseadusi ja süüdatakse tõrvikud, lipud tõusevad mastidesse. Tervituskõned, kingituste üleandmine, rivis lahkutakse lipuväljakult. Laagri staabihoone on lõplikult välja ehitamata. Staabiruum, inimesed paberites korda loomas. Lühidalt tutvustatakse teenuseid laagris: vagunhaigla, kaubaait, postkontor, valve laagriväravas. Külalistelaagri juhiks on Ilmar Kajandi, kes registreerib sõidukeid. Olulisemaid kohti ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kroonika 3

1964 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Viies eesti gaidide ja skautide suurlaager "Põhjala" toimub Rootsis Koitjärvel ja Havilahel Lygnerni järve kaldal 18.-27. juulini 1964.

Suurlaager "Põhjala" jaguneb kaheks lähestikku asuvaks laagripiirkonnaks - gaidid Havilahel ja skaudid Koitjärvel. Laagrisse on saabunud külalistena skaudid ja gaidid Kanadast, Ameerika Ühendriikidest, Saksamaalt, Soomest ja Norrast. Laagri telkimisalad, järvevaated, gaidide isetegevuslikud etteasted, võrkpallimäng, ringmängud ja tantsimine. Skautlusega seotud inimesed laagris: Philip Selli, Tiiu Selli, Enn ja Helga Nõu, Ants Anderson, Herman Rajamaa, Sulev Tiits, Heino Jõe, suurlaagri ülem Harald Sepp, Leo Puurits, Juhan Kokla, Virge Hint, Kalevi vanem Sven Tillu Hansson, Sulev Nurmiste, August Kriisa. Laagri vimpel "Põhjala, Lygnern 1964". Pidulik laagri lõpetamine toimub kõikide osalenud malevate paraadiga, autasude ja mälestusmeenete jagamisega ning laagrilipu langetamise tseremooniaga.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Maailmalaager „Põhjala“ 26.07.1964

Enn Nõu videokassett nr 115, pala 4/55

1964 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Viies eesti gaidide ja skautide suurlaager "Põhjala" toimub Rootsis Koitjärvel ja Havilahel Lygnerni järve kaldal 18.-27. juulini 1964.

Suurlaager "Põhjala" jaguneb kaheks lähestikku asuvaks laagripiirkonnaks - gaidid Havilahel ja skaudid Koitjärvel. Laagrisse on saabunud külalistena skaudid ja gaidid Kanadast, Ameerika Ühendriikidest, Saksamaalt, Soomest ja Norrast. Laagri telkimisalad, järvevaated, gaidide isetegevuslikud etteasted, võrkpallimäng, ringmängud ja tantsimine. Skautlusega seotud inimesed laagris: Philip Selli, Tiiu Selli, Enn ja Helga Nõu, Ants Anderson, Herman Rajamaa, Sulev Tiits, Heino Jõe, suurlaagri ülem Harald Sepp, Leo Puurits, Juhan Kokla, Virge Hint, Kalevi vanem Sven Tillu Hansson, Sulev Nurmiste, August Kriisa. Laagri vimpel "Põhjala, Lygnern 1964". Pidulik laagri lõpetamine toimub kõikide osalenud malevate paraadiga, autasude ja mälestusmeenete jagamisega ning laagrilipu langetamise tseremooniaga.
Peida sünopsis Ava sünopsis
II Eesti üldlaulupidu Stockholmis

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Eestlaste laulupidu Stockholmis

1954 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Teine Eesti üldlaulupidu Stockholmis 1954. aasta juunis.

Teine eestlaste üldlaulupidu toimus 26. ja 27. juunil 1954. aastal Stockholmi Ralambshovsi vabaõhuteatris. Koorijuht Juhan Aavik peab tänukõne Soome Rahvuskoorile (Suomen Kansallis Kuoro) ning koorile kingitakse tammepärg, mille võtab vastu dirigent Väinö Karttunen. Esineb Soome Üliõpilasmeeskoor. Juhan Aavik tänab koori. Kõnega Eesti lipust esineb Heinrich Laretei. Eesti lipu valve (lipp, mis oli 1919. aastal Asutava Kogu istungitel kõnetooli kõrval). Laulavad meeskoorid, juhatab Eduard Tubin, valgetes mütsides Stockholmi Eesti Meeskoor. Üldjuhid Eduard Tubin, Verner Nerep ja Juhan Aavik saavad lilli. Juhan Aavik dirigeerib „Eesti lipu“ ühislaulu. Juhan Aavik ja Heinrich Laretei naislauljatega. Naiskoorid tulevad lavale. Rohkearvuline publik. Kõnega esineb professor Birger ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eesti üldlaulupidu Stockholmis

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Eestlaste laulupidu Stockholmis

1948 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Harald Perten

Eesti üldlaulupidu Stockholmis 1948. aastal.

Eesti esimene üldlaulupidu Stockholmis 1948. aasta 27. juunil. Tutvustatakse laulupeo kava. Lehvivad Rootsi lipud, Stockholmi linnavaated. Kaadris Eesti rahvariietes naised ja tüdrukud. Rongkäigus osalejad kogunevad Kungsträdgårdenil, rongkäik liigub linnatänavatel. Jõutakse laulupeo toimumiskohta Skanseni Sollideni lauluväljakule. Inglismaa eestlaste esindaja Manivald Loite ja Lübecki Eesti Komitee esimees Jaan Kitzberg kõnelemas. Piiskop Johan Kõpp ja metropoliit Aleksander viivad läbi vaimuliku teenistuse. Kõnedega esinevad laulupeo peatoimkonna esimees Heinrich Laretei ja aupresiidiumi esimees, Rootsi Balti Komitee esimees professor Birger Nerman. Juhan Aavik juhatab ühendkoori. Verner Nerep dirigeerib ühendkoori. Stockholmi panoraamvaated ja Skanseni vabaõhumuuseumi väike tutvustus. Imant Rebane intervjueerib Manivald Loitet. Esineb Stockholmi ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eesti pagulaste laulupidu Saksamaal

1947 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti pagulaste laulupidu Saksamaal Augsburgis 10. augustil 1947.

Eesti pagulaste laulupidu Saksamaal Augsburgis 10. augustil 1947. Hochfeldi pagulaslaagrist alustanud laulupeo rongkäik kulgeb piki Augsburgi tänavaid Vabaõhuteatri poole. Kõige ees kantakse laulupeo embleemi, mis kannab pealkirja "Eesti pagulaste laulupidu Saksamaal 1947". Kuus rahvariietes tütarlast kannavad embleemi pikki linte, mis annavad kokku sinimustvalge rahvusvärvide kombinatsiooni. Embleemile järgneb eesti lipp. Siis tulevad kooride üldjuhid, laulupeo toimkond ja lauljate kolonnid lippudega. Lauljate saabumisel Vabaõhuteatri väljakule on istekohad juba rahvast tulvil. Ajalooline linnusemüür on ümber ehitatud vabaõhulavaks, pealtvaatajate pingid paiknevad poolkaares endise vallikraavi küljel. Kõnetooli asub laulupidu korraldava toimkonna esindaja Peeter Paul Lüdig, seejärel Keskesinduse esimees Ernst Heinrich Ein, järgnevad tervitused. Kõnelejaid ...
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
6
7
Järgmine
»