Otsingutulemused

1915. aasta mais torpedeeris Saksa allveelaev U-26 Nõva lähistel 100 meetri pikkust miinilaeva, mis läks põhja koos ligemale 300 meremehega. "Jenissei" on senini ainus leitud Tsaari-Venemaa sõjalaev, mis on nii palju säilinud, et seda on võimalik uurida ja dokumenteerida. 1997.a. suvel toimus Meremuuseumil koostöös Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudiga ja Rootsi tuntud mereuurija Bengt Griselliga ekspeditsioon laeva vrakile.

Dokumentaalfilm on tehtud suurte muutuste künnisel – Eesti Vabariigi taasiseseisvumise alguses. Rikkalik arhiivimaterjal võimaldab käsitleda Eesti riigi meremeeste, laevade ja sadamate ajalugu ning saatust läbi aegade. Meenutused Eestist kui mereriigist viivad Eesti Vabariigi algusaastatesse. Meremeeste ja laevade saatused on üks osa kogu riigi saatusest. Filmis kajastuvad traagilised sõja-aastad ja meresõit võõra lipu all. Kasutatud on arhiivikaadreid ja -fotosid. Intervjueeritud on paljusid merelaevandusega seotud inimesi, kes räägivad Eesti merelaevanduse ajaloost, headest ja keerulistest aegadest – minevikust, olevikust, tulevikust. Lootused uuele elule puudutavad noorte meremeeste väljaõpet ja nende unistust olla Eesti meremees, seilata Eesti lipu all.

1989. aasta suvel osales õppelaev Krusenstern kuulsal Cutty Sarki regatil Läänemerel. Filmis pole pelgalt jäädvustatud üks merereis ja sadamalinnad, vaid ka autori mõtterännak vabadusest.

Jälgitakse meremeeste elu, tööd ja olmet mootorlaevades Fricis Rozin ja Timur Frunze. Elu laevas kulgeb oma reeglite järgi, ent paranenud on meeste elu-ja töötingimused. Nagu muutub igapäevaelu, tungib ka uus meremehe ellu.

Hiiu madal, Neckmansgrund, Suurrahu - keset neljakümne meetrist vett, kümme kilomeetrit kaldast, otse laevatee ääres peaaegu veepinnani ulatuvad kivid. Arvatakse, et sinna on aegade jooksul uppunud sadu laevu. See paik köitis Eesti Riikliku Meremuuseumi juures asuva klubi Viikar allveearheoloogide tähelepanu.

Väike Kihnu ja inimesed, kes püüavad ligi 700 elanikuga saare käekäigu eest hea seista. Tutvustamist leiavad transpordilaeva Kajak kapten Jaan Vahkel, kalur Mihkel Oad, kolhoosi Pärnu Kalur parteikomitee sekretär Kuldar Kaare, osakonnajuhataja Mait Metsatalu ja esimees Felix Kangur, ehitatava õmblustsehhi juhataja Marta Vambola, majanduskandidaat dotsent Heino Levald ja Pärnu rajoonikomitee esimene sekretär Valter Udam.

Ülevaatlik film Kotka linnast. Informatsioon ajaloo ja merenduse kohta. Inimeste arvamused oma linna kohta. Lenini büsti avamispidustused.

Tallinna 1980. aasta olümpiaregati kultuuriprogrammi tarvis valminud põhjalik ülevaade Eesti meresõidu ajaloost. Meenutatakse Eestist pärit kuulsaid maadeavastajaid Krusensterni ja Bellingshausenit. Oma panuse laevasõidu ajalukku on jätnud ka Hiiumaa parun Otto von Ungern-Sternberg. Rahvuslikul ärkamisajal asutatud esimene merekool Heinastes loob aga võimalused eesti meremeestel kaptenina merd mõõta. Ka laevaehituse traditsioonid ulatuvad minevikku. Eestis ehitatud purjelaevadest on kroonikakaadreid, fotosid ja makette, meenutatakse tuntumaid laevaehitajaid. Mälestusi jagavad kaptenid Ernst Veidenberg, Johannes Konga, Robert Kurgo ja laevameister Herman Sepp.

Taas ollakse külas Kirovi nimelises kalurikolhoosis, viis aastat hiljem pärast dokumentaalfilmi "Vitaalsus" valmimist. Siinsed inimesed teadsid juba viis aastat tagasi, mida nad tahavad ja said selle, mida ihaldasid. Nende kurss oli selge. Milline on see nüüd? Kolhoosirahvast küsitleb filmi autor Rein Karemäe.

Sadamakäras ja merevaikuses, ookeanitormis ja rannikujääs valminud film jutustab kaugsõidu argipäevast ja meestest, kes sõidavad sel laeval. Murmanski merelaevanduse kaubalaeval Pavlik Lariškin tegid filmimehed kaasa reisi Kanadasse.