Otsingutulemused

Eesti naiste motospordi täht Keity Meier on unistanud MMile minekust aastaid. Puuduvate finantside leidmiseks korraldavad Keity ja tema elukaaslane Kristel ülikeerulise ja eluohtliku triki, et Keityle nähtavust luua. Jagades elu garaažide ja mikrobussi vahet, millesse on pakitud ka Keity tsikkel, teevad need kaks naist kõik, et Keity saaks treenida ja võistelda. Usk, armastus ja eneseületus on nende Põhjanael.

Töönarkomaanist tippjurist Heather Reynolds otsustab oma elu muuta. Ta lahkub Californiast, et asuda elama Vaikse ookeani vulkaanilisele saarele ja hakata merineitsiks. Ta pole ainus, kes on normaalsuse mõõtme enda jaoks ümberhinnanud ning oma sisemise müütilise olemuse juurde tagasi pöördunud. Dokumentaalfilm loob perspektiivi oodatud ja ootamatu vahel ning julgustab vaatajat mängima ja unistama.

Film kadunud aegade saatkonnast - rõivaparandusärist Nõmmel - mis töötab järjekindlalt, vaatamata kiirmoe võidukäigule. See on atmosfääriline galerii ühest väärtuslikust eluviisist. Proua Külli, proua Ulve, härra Arnold ja nende kliendid oma parandamist vajavate rõivastega on tegelased selles eluringis. Recycling, upcycling, sustainable fashion – need on moodsa aja võlusõnad, mis võtavad maha kiirtarbimise hoogu ja väärtustavad taaskasutust. Aga samas, vanu rõivaid on siin paesel maal parandatud sadu aastaid, ilma sellest suuremat numbrit tegemata.

1944. aastal tunneb tüdruk imalat laibalõhna oma kooliteel. 2022 ajalugu kordub.

Marianne Kõrveri on valminud Destudio samanimelisele näitusele Fotografiskas, mis oli publikule avatud 2021. aastal. DeStudio on kunstnikerühmitus, mis 1990ndate alguses sisenes väga jõuliselt muutuvale kunstimaastikule ning kõnetas oma ajastu vaimust kantud töödega tugevalt toonast kunstipilti. Peeter Lauritsa ja Herkki-Erich Merila ühislooming aktualiseeris ka fotograafia ning tõi ta kunstimaailma äärealadelt selle südamikku. Võib ilmselt julgelt öelda, et DeStudio on üks 20. sajandi kõige mõjukamaid fotograafide rühmitusi. Film on eksperimentaalse lähenemisega dokfilm kahe 2020ndate aastate kunstniku ajarännakust 90ndatesse, kus nad kohtuvad oma noorte minadega - kahe julge provokatiivse mehega, kes pöörasid 90ndate Eesti kunstiskeene pahupidi ning tõid fotograafia kaasaegse kunsti näitustele. Ajastukommentaare 90ndate Eesti ...

Maailm vaevleb prügiuputuse käes. Et päästa keskkonda ja oma laste tulevikku, on noored emad otsustanud peredele toitu hankida kaubanduskeskuste prügikastidest.

Dokumentaalne lühifilm tutvustab võistkondlikku suusamaratoni ning Tamsalu-Neeruti ja Tallinn-Keila maratone.

Maalikunstnik Olev Subbi (1930-2013) oli 20. sajandi teise poole olulisemaid maalikunstnikke. Tema kunst püüdles pidevalt harmoonia ja ilu poole, taaselustades kaotatud mälestusi. Dokumentaalfilm taaslavastab tema maalide keskkonnad, intervjueerib kunstnikke ja Subbi kaasteelisi ning kasutab arhiivikaadreid, luues mitmekihilise vaate ühele kunstnikuelule ja tema loomingule.

Dokumentaalseriaali esimeses osas sukeldume pea ees aastatuhande taha ja teeme selgeks, mis aeg see viikingiaeg üldse oli. Sarja teine episood keskendub väljakaevamistele. Mis täpsemalt leiti ja miks see on nii eriline? Lisaks meenutavad arheoloogid, milliseid emotsioone suurejooneline leid neis tekitas. Dokumentaalsarja kolmas osa vaatleb, kuidas Saaremaalt leitud viikingite säilmeid uuriti ja mida analüüside põhjal teada saadi. Teadus areneb iga päevaga ja luude põhjal on võimalik ka 1300 aastat tagasi surnud inimese kohta väga palju öelda - kui pikk oli inimene, kuidas ta toitus, millises piirkonnas täpselt elas jne. Lisaks viib viikingiaja uurija Neil Price meid ringkäigule Saaremaalt leitud viikingite võimalikku kodukanti Rootsis. Dokumentaalsarja ...

Vaino Vahing pidas aastatel 1968-1984 päevaraamatut, kus on kirjas reaalsed sündmused ja isikud Vahingu enda subjektiivses interpretatsioonis. Seal kajastatakse Tartu kultuurielu, armuseiklusi, boheemlikke olenguid ja vaimseid otsinguid. Vahingut huvitas piirsituatsioon, piirideületamine. Kunsti ja elu vahel Vahing selget piiri ei tõmmanud. Ta provotseeris inimesi, et nad kaotaks maski, kontrolli enda üle. Sellist provotseerimist nimetas Vahing Spieliks ehk mänguks. Me näeme loojat, kes on teinud disharmooniast endale inspiratsiooniallika, kes "tunneb armastuses suurimat piina". Hirmu end armastuses kaotada. Inimest, kes tajub armastuse suurt jõudu ja vastab sellele alateadlikult disharmooniga. Vahingu päevaraamatu läbivaks teemaks on elu ohverdamine kunsti nimel. Elu, kus põleb ära olme, ...