Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (109)

Sädemete jõed

Doksari Meie maailm, 6/12

2016 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Märten Vaher

Keskkonnaaktivist Dato Tšipašvili võitleb Gruusias hüdrojaama arenduse sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvate investeeringute vastu.

Keskkonnaaktivist Dato Tšipašvili kodumaa Gruusia pole mitte ainult veini ja kõrgete mägede maa, vaid seal voolab 25 000 jõge. Vulisev vesi on rikkus, mis on teinud riigist paljude investorite sihtkoha. Kuigi juba praegu tuleb 80 protsenti Gruusia elektrist hüdrojaamadest, siis lähitulevikus on kavas rajada rohkem kui 100 uut jaama. Viiele hüdrojaama arendusele on oma toeka õla alla pannud ei keegi muu, kui Eesti üks rikkaim ärimees Oleg Ossinovski. Sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvate investeeringute vastu võitlebki aususe ja läbipaistvuse eest seisev Tšipašvili.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Šuša

2016 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Aivar Valdre, Lauri Lippmaa

Südamlik portreelugu „Šuša“ uurib usalduslikus õhkkonnas Valgevene esimese riigipea Stanislav Stanislavovitš Šuškevitši argitoimetusi.

Südamlik portreelugu "Šuša" uurib usalduslikus õhkkonnas Valgevene esimese riigipea Stanislav Stanislavovitš Šuškevitši argitoimetusi. Kuidas elab ja millest mõtleb mees, kes algatas veerandsaja aasta eest Valgevene, Venemaa ja Ukraina vahel sõlmitud Belovežje lepped, millega saadeti laiali Nõukogude Liit? Aeg-ajalt enda lõbuks või sõpradele klaveril Võssotski varasemat loomingut mängiv Šuškevitš on lähiajaloo üks suurmehi, kelle initsiatiiv vallandas doominoefektina Euroopat mõjutanud geopoliitilise nihke. Ent Šuškevitš ise ei pea oma olulisimaks saavutuseks „kuuendiku planeedist“ hingusele saatmist, vaid iseseisva Valgevene tuumarelvavabaks muutmist. „Šuša“ on elujaatav lugu eelkõige inimeseks jäämisest. Tähtsal kohal filmis on ka rahvuse, keele ja kultuuri positsioon, sest valgevenelane, venelane ja ukrainlane ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Need, kes julgevad

Filmi originaalpealkiri islandi keeles: Deir Sem Dora

2015 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Ólafur Rögnvaldsson

Ajaloodokumentaal vaatleb Balti riikide iseseisvuspüüdeid ja lääneriikide reaktsiooni nendele aastail 1989 – 1991.

Jón Baldvin Hannibalsson, endine Islandi välisminister sattus 1991. aastal mõneti enesegi jaoks ootamatult ajaloosündmuste näitelavale ja sai hiljem omamoodi Baltimaade hääleks rahvusvahelisel areenil. Augustiputši järel astus väike Island esimesena suure sammu, taastunnustades Eesti Vabariiki juba kaks päeva pärast iseseisvuse väljakuulutamist. Hannibalsson kutsus kolme Balti riigi välisministrid kohe Islandile ja 26. augustil kirjutasid nad Reykjavíkis alla ühisdeklaratsioonile diplomaatiliste suhete kehtestamisest. Lugu kõigist neist, kes julgesid siis, kui teised olid vait, midagi ära teha. Linateos on valminud Islandi, Eesti, Läti ja Leedu ühistööna.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Näeme Tšetšeenias

Filmi originaalpealkiri inglise keeles: See You In Chechnya

2015 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Aleksander Kvatašidze

Sõtta minnes võtad sõja endaga kogu eluks kaasa.

September 1999. Alexile, nagu igale teisele grusiinile, tundus sõda Tšetšeenias olevat kuskil kaugel eemal, nähtud ainult läbi Vene meedia. Tegelikult oli see aga väga lähedal, üle Kaukasuse. Ei osanud ta uneski ette näha, et ühel päeval ise sinna satub. Aga nii juhtus. Alex järgnes Prantsuse naisreporterile, keda kohtas Tbilisis mõned päevad varem. See oli noore mehe jaoks elumuutev samm. Ta avastas sõjareporteri elu ning nägi selles oma tulevikku. Aga see tulevik ei saanud kunagi tõeks. Alex jätkas selle kinnise klubi õhu nuusutamist oma sõprade, aktiivsete sõjareporterite kaudu, ja 15 aasta jooksul on ta jälginud, mida teeb sõda nende inimestega ja ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tants vanakuradi vanaemaga

2015 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Alice Järvet

Film võtab kokku nukra tõe Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi ja sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri "mängudest" noateral.

Film võtab kokku nukra tõe Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi ja sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri “mängudest” noateral. Dokumentaalfilm vaatleb nende tegevust nii sisepoliitikas kui ka suhetes Nõukogude Liiduga, mis lõppesid nii mõlemale mehele kui ka Eesti rahvale väga õnnetult. Filmi autor Viktor Siilats on öelnud: "Ikkagi see Pätsi kreedo, et kui vaja, siis tantsin ka vanakuradi vanaemaga, võib viia põrgusse. Kes loovutab kolm tilka verd, sellele võidakse järele tulla."
Peida sünopsis Ava sünopsis
PMR

2014 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Meelis Muhu, Kristina Norman

Meelis Muhu ja Kristina Norman vaatlevad elu Moldova külje all asuvas tunnustamata Transnistria riigikeses, kus valitseb tõeline nõukogude kord.

Euroopa veerel, Moldova territooriumil, Dnestri idakaldal, paikneb end iseseisvaks kuulutanud rahvusvaheliselt tunnustamata riik Transnistria. Asudes endise “emamaa” Moldova, aga rohkem siiski Venemaa mõjusfääris, proovib riik endale kujundada mingit rahvuslikku identiteeti. Diktaatorliku presidendi Igor Smirnovi taktikepi all meenutab kõik propagandismi kuldaegu Nõukogude Liidus. Karismaatiline juht on ehitanud riiki Nõukogude Liidu varemetele, õhuloss püsib vaid Venemaa almustel. 2011. aasta detsembris on tulemas valimised. Kas Smirnovil lastakse pärast 21 aastat presidendina jätkata või võidab hoopis mõni tema konkurentidest?
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lobotoomia

2010 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Juri Haštševatski

Valgevene maineka dokumentalisti Juri Haštševatski autorifilm Gruusia 2008. aasta sõjast, Vene meedia ajupesu rollist konflikti arengus ja Vene poliitika kaugematest eesmärkidest.

Lobotoomia on ajuoperatsioon, mille tagajärjel patsient kaotab iseseisva mõtlemise võime. Propaganda abil võib sedasama teha rahvahulkade teadvusega. Vene-Gruusia 2008.a augustisõja näitel uurib film, miks ja kuidas suurriik loob vaenlasi, ässitab rahvaid üksteise vastu ja eksitab rahvusvahelist üldsust.
- Laenuta film
- Laenuta film
- Laenuta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Arnold Rüütel. Lõpetamata lause

2006 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Vahur Laiapea

2007. aasta presidendivalimiste eel valminud filmis vastandatakse Arnold Rüütli nõukogudeaegseid kõnesid ja intervjuusid Eesti taasiseseisvumisaja sõnavõttudega.

NLKP 24. kongress Moskvas, Balti kett, 1985. aasta üldlaulupidu Tallinnas, Oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäeva tähistamine, Vabaduse laul 1991 – need on vaid mõned episoodid arhiivipõhisest dokumentaalfilmist, milles jälgitakse president Arnold Rüütli tegemisi ajavahemikus 1971 – 1992. Sellesse aega mahtusid Eesti venestamispoliitika uus laine, perestroika ja taasiseseisvumine. Ellujäämine ja edukus sõltusid paindlikkusest ja kohanemisvõimest.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Inemiste piir

2005 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Aivo Spitsonok, Vahur Laiapea

Kuidas elatakse kohas, kus Eesti, Läti ja Venemaa piirid kokku saavad?

Maailmas on üksainus koht, kus Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piirid kokku saavad. See on Parmu nukk, kust filmitegijad oma teekonda alustavad. Piiriäärsete külade elanikud saavad üksteisega sõbralikult läbi, mõlemal pool piiri räägitakse teise rahva kohta vaid head. Oma elust räägivad eestlased, lätlased, venelased: Eesti eestlased, Läti eestlased, Eesti lätlased, läti ja eesti keelt mõistvad venelased, võrukesed, Parmu nuka rahvas, Mehkamaa mehkad, Korneti eestlased ja Koiva eestlased. Palju keeli ja inimesi. Kasutatud on viieosalise telesarja “Piiri pääl” tarvis filmitut.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Külalised

2002 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Rein Kotov, Piret Tibbo-Hudgins

Dokumentaalfilm eesti soost välisluurajate elust ja nende missioonist 50ndate aastate Nõukogude Eestis.

Pärast Teist maailmasõda otsustas Lääne luure aktiviseerida oma tegevust Balti riikides. Samal ajal valmis Moskvas plaan, mis nägi ette Lääne luuretalituse täieliku ülevõtmise. Inglise, Rootsi ja USA luure saatis Baltimaadesse pagulastest agente, kelle esimene kontakt kodumaal oli vale-metsavendadest koosnev KGB erirühm. Kulissid olid täiuslikud ja mäng kestis aastaid. Vähesed jäid ellu, üksikud pääsesid tagasi Läände. Nad vahetasid oma nime, unustasid kodumaa ja sugulased ning kadusid. Alustati otsast peale, teist elu teise mehena. Nüüd, 50 aastat hiljem, räägivad endised luurajad esimest korda oma kaotatud ja taasleitud elust.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
6
7
8
...
Järgmine
»