Otsingutulemused

Lähiajaloo uurija ja elukutseline arhitekt Toivo Kallas on uurinud poliitiliselt vastuolulist lugu Kaleva lennuki ümber alates aastast 2002. Miks lasti 14. juunil 1940 Tallinnast Helsingisse lendu alustanud reisilennuk alla? Hukkus üheksa inimest kuuest riigist. Millised dokumendid või saladused olid peidetud Kalevasse? Tõe selgitamiseks on Kallas teinud koostööd nii inimeste kui ka arhiividega Soomes, Rootsis, USA-s ja Venemaal. Filmi teljeks on viis hüpoteesi Kaleva allatulistamisest. Kaasahaaravad lennukivraki otsimislood põimuvad hukkunute lähedaste usutlustega

Lobotoomia on ajuoperatsioon, mille tagajärjel patsient kaotab iseseisva mõtlemise võime. Propaganda abil võib sedasama teha rahvahulkade teadvusega. Vene-Gruusia 2008.a augustisõja näitel uurib film, miks ja kuidas suurriik loob vaenlasi, ässitab rahvaid üksteise vastu ja eksitab rahvusvahelist üldsust.

Kunagiste Eesti naiskodukaitsjate ja Soome lottade meenutused, mida ilmestavad haruldased arhiivimaterjalid, kaardistavad väikese inimese ja riigi haavatavust suurte totalitaarsete riikide poliitilises mängus. Kroonikakaadrid ilmestavad totalitarismi tõusu 1930ndate Euroopas, demokraatia allakäiku ja massipsühhoosile alistumist. Vanad naised on kogenud raskeid aegu, kuid oma sooja ja inimliku olemisega annavad nad vaatajale lootusetunde, et hea võidab kurja. Nende inimlikkuse valguses tõuseb esile inimkonna pimedam pool, see, mis tuleb esile poliitilises vägivallas, kus inimesed sunnitakse vaikima, endasse tõmbuma ja unustama.

NSV Liidu rahvasaadikute kongress võttis just aastatel 1989-91 vastu otsused, mis võimaldasid Balti riikidel eralduda neid okupeerinud Nõukogude Liidust. Eesti poliitikute tippsaavutuseks Kremlis oli Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamine ja õigustühiseks kuulutamine. Eesti saadikute ideede levitamine Moskva rahvaesindajate seas, tihe koostöö Boriss Jeltsini ja Venemaa demokraatidega muutsidki võimalikuks kommunistliku impeeriumi rahumeelse lagunemise.Film püüab korrigeerida rahvusvaheliselt üsna laialt levinud väärkujutlust, et Balti riikide taasiseseisvumine oli mingi ime või lihtsalt õnnelike asjaolude kokkulangemise tulemus.

Film tutvustab islamit ja Eesti kontakte islamiga minevikust tänaseni ning seda levitatakse koos 2008. aastal ilmunud raamatuga "Islam Eestis".

Nii noorte inimeste kui riigi küpsemisel on tuntavaid sarnasusi, mida filmi tegijad otsivadki. Peategelasteks on ETV tütarlastekoori koorilauljad, kes alustasid mudilastena kooslaulmist riigis, mis oli laulu toel saavutamas iseseisvust. Film dokumenteerib ajavahemikku 1990—2004, alates laulvast revolutsioonist ja Eesti taasiseseisvumisest kuni astumiseni Euroopa Liitu. Jälgitakse tüdrukute kasvamist läbi muutusterohke aja. Filmi lõpuks on tüdrukud täiskasvanud ja Eesti riik võrdne võrdsete seas. Võtted toimusid 2002. aasta veebruarist 2003. aasta veebruarini. Kasutatud on Eesti Televisiooni arhiivimaterjale.

Pärast Teist maailmasõda otsustas Lääne luure aktiviseerida oma tegevust Balti riikides. Samal ajal valmis Moskvas plaan, mis nägi ette Lääne luuretalituse täieliku ülevõtmise. Inglise, Rootsi ja USA luure saatis Baltimaadesse pagulastest agente, kelle esimene kontakt kodumaal oli vale-metsavendadest koosnev KGB erirühm. Kulissid olid täiuslikud ja mäng kestis aastaid. Vähesed jäid ellu, üksikud pääsesid tagasi Läände. Nad vahetasid oma nime, unustasid kodumaa ja sugulased ning kadusid. Alustati otsast peale, teist elu teise mehena. Nüüd, 50 aastat hiljem, räägivad endised luurajad esimest korda oma kaotatud ja taasleitud elust.

Naissaare merekindluse suurtükipatarei IV ja V endised Eesti Vabariigi kaitseväelased ning mereväelaste lapsed meenutavad 1939-1940. a. nõukogude okupatsioonivägede saabumist ja rannapatarei ülevõtmist Naissaarel. Filmis on rohkelt kasutatud dokumentaalseid filmikaadreid ja fotosid ning dokumente.

Dokumentaalne jutustus aadlisoost poolatari Maria Kruszewska ja Viljandimaa talupoja, Eesti vägede ülemjuhatajaks tõusnud Johan Laidoneri armastusest, elust ja saatusest. Eluloofilmis on kasutatud rohkesti dokumentaalseid filmi- ja fotomaterjale.