Otsingutulemused

Lea Valteri (1926 – 2013) üle nelja aastakümne pikkune loomingutee on fenomen eesti tarbekunstis, tema vaipu iseloomustab geomeetriliste kujundite ja värvi meisterlik ühendamine vaiba emotsionaalse kõlajõu väljendamisel. Lea Valteri käekiri on omanäoline, julge ja lakooniline, kompositsioon selge ja kindla rütmiga, tema erialaks on villasest lõngast pindpõimes vaip.

Film loomingust, loominguprotsessist ja selle olemusest ning tähendusest loojale. Oma mõtteid jagavad tuntud kultuuriinimesed Jaan Kaplinski, Urmas Sisask, Doris Kareva, Andres Mustonen, Maria Klenskaja, Mati Unt, Paul-Eerik Rummo ja Fred Jüssi. Filmi autor Dorian Supin

Kohtumised 1930. aastatel esiletõusnud Arbujate rühma kuulunud, Lundis elava Bernard Kangroga. Film püüab lahti mõtestada Kangro isiksust ja luulemaailma ning selle peamist mõtet - maailm on minu kujutlus. Joonatani osas Elmo Nüganen, Mirjami osas Anu Lamp ja Ragne Ploom.

Meenutuslik portreefilm luulerühmitusse Arbujad kuulunud Betti Alverist (23.11.1906 –19.06.1989) on sündinud kohe pärast luuletaja lahkumist. Veel seisab puutumata tema viimane eluase, veel on värsked temaga kokku puutunud inimeste mälestused. Poetessi meenutavad paljud teda tundnud inimesed: lähedased, sõbrad ja kolleegid.

Peeter Mudist on kunstnik, kes ei maali seda, mida näeb, vaid seda, mida mõtleb. Tema jaoks on tähtis vaid sõnum, valguse otsimine. Tal on, mida öelda, ja ta kannab selle puhtfüüsiliselt iseendast andes lõuendile, ignoreerides oma rasket haigust. Film hõlmab ajavahemikku kevadest sügiseni 1990. Režissöör Liina Kulles.

On 1990. aasta, Eestimaal asuvad nõukogude väed mälestavad Suure Isamaasõja võidu aastapäeval oma kangelasi, jutustades lugu Aleksandr Matrossovist, kelle nimeline mälestusmuuseum asub Tondil. Perestroika tuules punaarmeelaste lahkumist oodates ja lootes valmistub Tori Muinsuskaitse Selts kokku kutsuma kõiki Eesti eest võidelnud sõjamehi (metsavendi, leegionäre). Kes siis on tõelised kangelased, Eesti eest võidelnud mehed?

Skulptor Lembit Paluteder (1927–1995) loobus 1962. aastal ametlikust kunstielust kõikvõimalike intriigide ja kehva tervise tõttu ning tõmbus oma isatallu Urvastes Võrumaal, kuhu rajas vanasse rehehoonesse moodsa ateljee. Ta on Tammsaare pargis asuva 1905. aasta revolutsiooni ohvrite mälestusmärgi looja, olles toona vaid 32-aastane. Paluteder jõudis teha mitmeid kalmistutaieseid, hauamonumente ja kujundada ajaloolisi mälestusmärke, kuid üheks olulisemaks on büst kirjanik Marie Heibergile Urvaste kirikuaias. Enamus tema suurejoonelisi ideid aga jäigi teostamata, sealhulgas ka Kalevipoja kuju Tallinna kesklinna.

1988. aasta kevadel toimusid kümnendad Tartu muusikapäevad. Meenutatakse neid rõõme ja muresid, mis on organiseerijaid saatnud nende aastate jooksul. Esinevad Vanemuise sümfooniaorkester, Silvi Vrait, Peeter Volkonski, Rosta Aknad, Justament, Velikije Luki, Ultima Thule, Singer Vinger, In Spe, Hearthill Soomest.

Dirigent Peeter Lilje ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esitusel Lepo Sumera II sümfoonia ja Heino Elleri "Kodumaine viis". Muusikalises portrees põimuvad ka katkendid D. Šostakovitši V sümfooniast, H. Elleri "Koidust", L. Sumera I sümfooniast.

Rahvakirjanik Friedebert Tuglase (1886-1971) 100. sünniaastapäeva tähistav meenutusfilm. Aastakümneid on ta olnud eesti kirjanduses eelkäija osas, ent 1940. aastate lõpul langes põlu alla. Kirjanikku meenutavad tema kaasaegsed Jaan Kross, täditütar Helmi Niggol-Meri, Daniel Palgi, Jaan Eilart, Harald Haberman, dr A. Adams ja August Eelmäe. Fonogrammilt saab kuulda Friedebert Tuglase ja ta abikaasa Elo Tuglase vestlust.