Otsingutulemused

Film tutvustab Venetsueelas elavat eesti päritolu suurettevõtjat ja kunstikogujat Harry Männilit. See on portree mehest, kelles on peidus nii suurekaliibriline ärimees, diplomaat, kui ka maailmatasemel kunstitundja ja metseen, kes on käänulise elutee õppetundide ja sihikindlusega jõudnud ärieliiti. Üle aastakümnete kodumaast eemalolekut on ta taas leidnud ka sideme Eestiga.

Eestis toimub igal aastal rohkem pommiplahvatusi kui kuskil mujal Euroopas. Ainuüksi 1997. aastal plahvatas Tallinnas poole aasta jooksul enam kui 20 lõhkekeha. Tallinna eridemineerijad võitlevad selle "sõjaga" mitmel eri rindel, alates II maailmasõja aegsete jäänuk-lõhkekehade õhkimisest kuni igapäevaste väljakutseteni. Lisaks arhiivimaterjalidele räägivad oma tööst grupi liikmed ise, intervjueeritud on ka plahvatuses kannatada saanud eridemineerijat Arne Lokki.

Filmi autor Yrjö Tähtelä dokumentaalfilm on esimene tõsisem katse    selgitada Soome ja Eesti suhteid. Filmi tegijate eesmärk oli tuua Eesti revolutsiooniliste sündmuste kaudu välja võimalikult palju neid asjaolusid, millel on olnud tähendus mõlema maa arengus.

Ei eksisteeri ebaolulisi sündmusi ega inimesi. Juba 500 aastat jälgib Seja küla tamm - üks Lätimaa põlistammedest.

1915. aasta mais torpedeeris Saksa allveelaev U-26 Nõva lähistel 100 meetri pikkust miinilaeva, mis läks põhja koos ligemale 300 meremehega. "Jenissei" on senini ainus leitud Tsaari-Venemaa sõjalaev, mis on nii palju säilinud, et seda on võimalik uurida ja dokumenteerida. 1997.a. suvel toimus Meremuuseumil koostöös Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudiga ja Rootsi tuntud mereuurija Bengt Griselliga ekspeditsioon laeva vrakile.

Nganassaanid on samojeedi rahvas Euraasia põhjapoolseimas piirkonnas Taimõri poolsaarel Krasnojarski krai Taimõri rajoonis. Nad räägivad uurali keelkonna põhja-samojeedi alamrühma kuuluvat keelt, nende kaugemad keelesugulased on soomlased, eestlased ja ungarlased. Keelemälu ulatub 10 000 aasta taha minevikku. Šamaan Demnime loitsimist ja lovesse langemist filmiti 16. juulil 1977 sünk­roonselt ligi kolmveerand tundi, "Linnutee tuultesse" läks sellest ainult väike osa. Demnime laulud on lindilt tõlkinud S. Turdagina ja A. Mihkels ning täiendavad oluliselt meie tead­misi selle väikese hõimu peadpööritavast luulelennust. Nganassaani šamaan Demnime, Dühode poeg Namtuso sugukonnast (1913-1980) oli toona 64-aastane. Film Demnime loitsimisrituaalist valmis 20 aastat hiljem.