Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (754)

Austraalia eestlased 11. film

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": üheteistkümnes film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Eesti Vabariigi peakonsulaat Sydneys, Eesti Majade ja seltside tegevus Austraalias.

Eesti Vabariigi peakonsulaadis Sydneys valmistuvad naised õhtuseks koosviibimiseks. Konsulaadi tööst ja varasemast aupeakonsul Aldur Kaljost kõneleb aupeakonsul Austraalias Malle Tohver. Eestist huvitatutele jagab konsul Eesti välisministeeriumilt ja Eesti Instituudilt saadud materjale, Eesti tutvustamine ongi konsulaadi peamisi tegevusi. Laulab Sydney Ooperi solist Ingrid Silveus, klaveril saadab teda laulu autor Inno Salasoo. Malle Tohver meenutab isa hukkumist Venemaa vangilaagris ja Saaremaalt põgenemist viimase laevaga. Kuulnud Helsingis Eesti Filharmoonia Kammerkoori unustamatut esinemist, külastas ta kodumaad 1984. Malle Tohver hakkas eesti muusikute loomingut pakkuma festivalidele. Esimesena õnnestus kutsuda Camerata Tallinn esinema idaranniku linnadesse. Räägib Arvo Pärdi heliteoste levikust. Sydney Eesti Seltsi segakoori Vanemuine juht ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
KOOP CUP 1995. Iluvõimlemise võistlus Torontos 9/10

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: KOOP CUP 1995. Iluvõimlemise võistlus Torontos 04-10

1995 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Autasustamistseremoonia, medalid üldvõitjatele ja üksikalade parimatele, ekraanil Evelyn Koop.

Autasustamistseremooniat jälgib Evelyn Koop. Spordisaali sammuvad kõigi kaheteistkümne osalenud maa võimlejad: Kanada, Belgia, Saksamaa, Suurbritannia, Venemaa, Tšehhi, Ungari, Soome, Uus-Meremaa, Mehhiko, Jaapan, Ameerika Ühendriigid. Esmalt autasustatakse noorteklassi üldvõitjaid - Jekaterina Lebedeva kuld, Laura Martin hõbe, Julie Lombara pronks. Poodiumi juurde kutsutakse ka järgmised viis parimat. Kõlab Venemaa hümn. Seenioride klassi medalistid üldarvestuses - Janina Batyršina kuld, Amina Zaripova hõbe, Olga Mihalskaja pronks. Edasine paremusjärjestus: Nicole Gerdes, Katri Kalpala, Lenka Oulehlova, Jenny McGuire. Taas kõlab Venemaa hümn, ülekaalukalt saavutati kolmikvõit. Järgnevad üksikalade autasustamised nii noorema kui ka vanema rühma arvestuses. Evelyn Koop ulatab Koop Cup karika võistluse üldvõitjale Janina Batyršinale.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Mission Impossible

1995 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mark Soosaar, Peeter Tammisto

Film kahest erineva ajastu diplomaadist - Ernst Jaaksonist ja Trivimi Vellistest. Pühendatud Ernst Jaaksoni 90. sünnipäevale ja ÜRO 50. aastapäevale.

Kaks maailma kohtuvad, härrasmees diplomaatia kuldajast - Ernst Jaakson - ning uue põlvkonna energiline diplomaat Trivimi Velliste. Esimene on Eesti okupatsioonivastase võitluse sümbol, teine kehastab uut arenevat riiki. Nende saatused ristuvad 50-aastases maailmaorganisatsioonis, mis samuti seisab teelahkmel. Pühendatud Ernst Jaaksoni 90. sünnipäevale ja ÜRO 50. aastapäevale.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jüri Luige kõne ÜRO Peaassamblee 49. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: EV välisminister Jüri Luige kõne ÜRO Peaassamblee 49.istungjärgul 28.09.1994

1994 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti Vabariigi välisminister Jüri Luige kõne ÜRO Peaassamblee 49. istungjärgul New Yorgis 28. septembril 1994.

28. septembril esineb ÜRO Peassamblee 49. istungjärgul sõnavõtuga Eesti Vabariigi välisminister Jüri Luik, kes käsitleb kõne alguses ka reisiparvlaeva Estonia traagilist hukku. Eesti Vabariigi välisminister Jüri Luik rõhutab oma kõnes uue ajastu algust Eesti välispoliitikas pärast võõrvägede lahkumist. Vägede väljaviimine loob eeldused Eesti ja Venemaa vaheliste suhete normaliseerimiseks ning on esimeseks sammuks Balti regiooni julgeoleku saavutamisel. Ministri sõnul on mõjusfääride poliitika Eestile vastuvõetamatu. Hoiduda tuleks inimõiguste küsimuste politiseerimisest ning tugevdama peaks rahuvalvemehhanisme. Jüri Luik rõhutab Balti riikide integratsiooniprotsessi kiire kaasamise olulisust ja selle tähtsust mitte üksnes neile riikidele, vaid kogu Euroopa stabiilsusele ja arengule tervikuna.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ernst Jaaksoni kõne ÜRO Peaassamblee 48. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: EV president Lennart Meri kõne ÜRO Peaassamblee 48.istungjärgul 28.09.1994

1993 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku Ameerika Ühendriikides Ernst Jaaksoni kõne ÜRO Peaassamblee 48. istungjärgul New Yorgis 1993.

Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides Ernst Jaakson teeb kolme Balti riigi nimel ühise kokkuvõtte olukorrast Baltikumis. Eesti, Läti ja Leedu vabariikide ülesehitustööd ja normaalset arengut takistavad Venemaa sõjaväebaasid, mis ikka veel pole Baltikumist välja viidud. Baaside 50-aastane kohalolu on jätnud jälje riikide keskkonnale. Baaside territooriumil vandaalitsetakse ja rikutakse keskonnaohutusnõudeid. Seetõttu on ohus kalastamine Balti meres. Kolm Balti riiki peavad koostööd tegema ühise merepiiri kujundamisel. Olemasolevat metsaressurssi tuleb hoida ja mitte mõttetult ekspluateerida. Majanduses teha koostööd Euroopa arenenud riikidega. Balti riigid on selle ülesehitustöö alguses. Üle tuleb vaadata elektrienergia tootmise keskkonnale kahjulikud mõjud, seoses vananenud tehnoloogiate kasutamisega. ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lennart Meri kõne ÜRO Peaassamblee 48. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: EV president Lennart Meri kõne ÜRO Peaassamblee 48.istungjärgul 30.09.1993

1993 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Vabariigi Presidendi Lennart Meri kõne Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee 48. istungjärgul New Yorgis 30. septembril 1993.

ÜRO istungitesaali üldvaade. Kõnelema kutsutakse Eesti Vabariigi president. President Lennart Meri peatub kõnes kolmel suuremal probleemil. Võõrvägede Eestist väljaviimise läbirääkimisi pidurdavad Vene poole väited, et neil puuduvad võimalused äraviidavaid vägesid majutada ning küüniline põhjendus relvajõudude püsimise vajalikkusest Balti riikides, et kaitsta kohaliku vene elanikkonna inimõigusi. Üldisem väljakutse, kuidas rakendada ennetavat diplomaatiat, rahuloomet ja rahuvalvet konfliktide korral. Kolmandaks probleemiks on demokraatia ja vabaturumajanduse kindlustamine Eestis. Kõne lõpul peatub president ÜRO reformimisel - väikeriikidel kui maailma riikide enamikul lasub kohustus maailmakorda uuesti defineerida.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jaan Manitski kõne ÜRO Peaassamblee 47. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: EV välisminister Jaan Manitski kõne ÜRO Peaassamblee 47.istungjärgul 29.09.1992

1992 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti Vabariigi välisminister Jaan Manitski kõne ÜRO Peaassamblee 47. istungjärgul 29. septembril 1992.

Eesti Vabariigi välisminister Jaan Manitski kõneleb ÜRO Peaassambleel Eesti riigi ülesehitustööst ja lahendamata valupunktidest. Ta esitab olulised punktid riigi arengust: 1992. aasta 28. juuni referendumil kiitis Eesti kodanikkond heaks uue demokraatliku põhiseaduse, 20. septembril toimusid uue konstitutsiooni järgi parlamendi- ja presidendivalimised, 20. juuni rahareformiga mindi üle oma rahale. Valupunktidest toob esile, et kuigi juba 12. jaanuaril 1991 kirjutati alla Eesti-Vene leping, milles mõlemad riigid tunnustavad teineteist sõltumatu ja suveräänse riigina, pole võõrväed ikka veel lahkunud Eesti territooriumilt.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Baltlaste leinapäev Torontos

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Baltlaste leinapäev Torontos Jaanuar 1991

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Leinapäev Torontos Nathan Phillipsi väljakul, kõneleb Läti vabariigi konsul Torontos Guntis Silinš.

Leinapäev Torontos Nathan Phillipsi väljakul. Toronto uuest raekojast väljuvad inimesed tulevad rongkäigus hoone esisele platsile, kantakse leinalintidega Eesti, Leedu ja Läti rahvuslippe. Leinamiitingul räägitakse traagilistest sündmustest Riias, kus miilitsa eriüksuse rünnakutes hukkusid inimesed. Kõneleb Läti vabariigi konsul Torontos Guntis Silinš. Ta meenutab Nõukogude režiimi poolt rahvale põhjustatud kannatusi ja tõdeb, et kahetsusväärselt uputatakse inimeste vabaduspüüe tänaselgi päeval verre. Guntis Silinš asetab lilled lipumasti jalamile. Lauldakse Läti hümni. Järgmine kõneleja mainib Balti riikide solidaarsust ühises võitluses vägivalla vastu. Leinalipud jäävad masti terveks nädalaks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
CBC News - Kristo saabus ravile Montreali

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: CBC News - Estonian boy Kristo (Kristo saabus ravile Montreali)

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

CBC News'i uudistelõik eesti poisist, kes saabub ortopeedilisele ravile Kanadasse.

CBC News'i uudistelõik 4-aastasest eesti poisist Kristost, kes saabub Kanadasse ravile. Montreali haigla on ravi hinnas abivajajale vastu tulnud, samuti on Toronto eestlaskond rahadega aidanud. Malle Maria Leitham Montreali Eesti seltsist jagab selgitusi. Poisi jalad vajavad ortopeedilist ravi. Kristo Montreali haigla palatis koos emaga. Doktor Edward Said uudistes ravist rääkimas. Tagasipõige Kristo saabumisest Torontosse, emadepäeva kontsert Toronto Eesti Baptisti Koguduses, poiss emaga mänguväljakul mängimas. Haiglapalatis räägib Kristo Malle Maria Leithamile, mida ta teeb, kui saab uue jala. Väikese Kristo unistav nägu suurelt kaadris.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Dokumentaalsaade elust Eestis pärast taasiseisvumist 1991

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Dokumentaalsaade: Eesti pärast iseseisvuse taastamist 20.08.1991 (tootja: CBC Toronto Journal)

1991 | Muud liigitused, Võttematerjal | Režissöör:

Kanada telekanali CBC dokumentaalsaate tarbeks filmitud videos valgustatakse elu Eestis pärast riikliku iseseisvuse väljakuulutamist augustis 1991. Ekraanil Marju Lauristin, Lennart Meri, Raivo Vare, Edgar Savisaar jt.

Elu Eestis pärast iseseisvuse taastamist 20. augustil 1991. Marju Lauristini kõne Narva Hermanni kindluse ees MRP aastapäeval 23.08.1991, välisminister Lennart Meri pressikonverents Tallinnas. Poliitiline olukord Eestis on endiselt ärev ja Nõukogude sõjaväe sekkumine ikka veel võimalik, Toompeale viivale teele paigaldatakse betoontõkiseid. Hirvepargi MRP aastapäeva miitingul peab kõnet Mart Niklus, kogunenud rahvas nõuab Nõukogude armee väljaviimist Eestist. Lenini kuju teisaldamine Tallinnas. Intervjuu Eesti NSV KGB viimase juhi Vladimir Pooliga tema Pagari tänava kabinetis. Toompea lossis räägib riigiminister Raivo Vare KGB likvideerimisest ja Eesti Vabariigi diplomaatilisest tunnustamisest, mis ei saa Mihhail Gorbatšovi võimulpüsimisel tulla kerge. Intervjuu peaminister Edgar Savisaarega. Tallinna vaated.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
...
8
9
10
11
12
13
14
...
Järgmine
»