Otsingutulemused

Lembit Sarapuu on kunstnik, kes loob müüte, ise seejuures üha enam oma looduga samastudes – müüdiks muutudes. Nii isikuna kui ka kunstnikuna on Sarapuu erand, mis vaevu mahub tavaliste reeglite alla. Mis teiste puhul oleks originaalitsemine, kukub temal välja endastmõistetavalt. Nimetagem seda veidruseks või omapäraseks andeks – õige on nii see kui teine.

Eesti lennuväe ajalugu käsitlev film räägib aastatest 1918-1940. Filmi pealkiri on pärit Eesti lennukooli ladinakeelsest motost "Isamaa eest tähtede poole". Dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil antakse ülevaade lennuväest alates Vabadussõjast kuni lennuväe hävitamiseni nõukogude võimu poolt 1940. aastal. Linateoses saavad sõna reservlendur Hans Luik, Eesti-aegne lennuväeohvitser Remi Milk ja teised tolle aja lennundusega seotud inimesed. Film toob esile Eesti lennuväe hiilgeaja 1930. aastate alguses, peatutakse Eesti oma lennukiehitusel. Kasutatud on filmikaadreid Vabadussõjast ja 1930. aastatest ning rohkelt fotosid ja dokumente Eesti lennuväe ajaloost.

Metsavendade aastakümnete pikkune meeleheitlik vastupanu ei andnud loodetud tulemusi. Nad ei suutnud vabastada Eestit võõrvõimu ikkest ega hoida ennast ja omakseid. Siiski tõestasid nad järgnevale sugupõlvele, et iseseisev Eesti oli midagi, mille eest tasus võidelda ja surra. 13 endist metsavenda, meest ja naist, meenutavad oma metsavennalugu, räägivad mälestuskilde metsa minemise ajenditest, julgeoleku haarangutest, sissisõja taktikast, reetmistest, vangilangemisest, ülekuulamistest jpm. Sõna saavad Ilmar ja Ilse Kivisild, Olav Sööt, August Hatto, Henno Ernits, Oskar Roosi, Aleksander Õismaa, Vilhelmine Lääts, Viktor Paljula, Aksel Viisut, Hilja Sarapuu, Alfred Käärmann ja Aksel Mõttus.

Vabadusvõitleja Enn Tarto jutustab oma elust ja võitlusest Eesti taasiseseisvumise eest. Mees, kes on erinevates kinnipidamisasutustes veetnud kokku 14 aastat, külastab filmi alguses Patarei vanglat. Film esitab vaheldumisi peategelase poliitilisi seisukohti ning juba tuttavaid ajaloolisi kaadreid: vene vägede saabumisest Eestisse 1939 kuni laulva revolutsiooni sündmusteni ja Tallinna Draamateatri ees peetud pikettideni poliitvangide vabastamiseks.

Enam kui 300 aastat tagasi viidi Venemaal läbi kirikureform, millele vastuhakkajaid on sajandite jooksul taga kiusatud. Ennast vanausulisteks nimetavad inimesed päästsid end huku ja vägivalla eest pagedes riigi äärealadele. Osa neist sattus Peipsi läänekaldale. Eestlaste kõrval on nad talunud kõike, mis meie maale osaks on saanud, nad on endiselt säilitanud usu, omanäolise kultuuri ja elulaadi. Kolm sajandit on nad valmis olnud saabuvaks maailmalõpuks. Iga päev on elatud nii, nagu järgmist ei pruugiks saabuda.

Film vaatleb kaht matriarhi. Tiina Jantson valitseb Eesti minimissi- ja missiimpeeriumit, Anne Eenpalu juhatab sõjalis-patriootliku lasteorganisatsiooni Kodutütred vägesid. Peategelased ja nende tegemised on väga erinevad. Kui Anne kasvatustöö rajaneb jäägitult isamaa-armastusele, siis Tiina maailm keerleb šõubisnise sädelevas pöörises. Ent midagi on neis naistes ka sarnast. Film heidab pilgu väärtustele, soorollidele ja moraalinormidele 21. sajandi alguse Eestis.

Peeter Tooming – fotograaf, operaator, režissöör ja publitsist on elanud ja elab väga intensiivset loovelu vaatamata sellele, et Damoklese mõõk riputati ta pea kohale. Elab tahtest ja mehisusest. Ta on inimene, kes seisab väravatel, inimene, kes on kaugemal kui meie. Kes seisab vastamisi Tundmatu ja iseendaga. Ta on meie keskel ja samas juba poolel Jõel. On veel lootust, et ta tuleb tagasi, kuid mitte kunagi endisena. Ta on näinud maailma ja tema väärtusi veidi teisest perspektiivist. Ta on näinud iseennast ja oma loomingut veidi teise pilguga. Toominga mälestusele pühendatud film räägib tema võitlusest – heitlusest ravimatu haigusega viimasel eluaastal ...

Eesti välisdelegatsiooni palvel otsustas Briti valitsus 20. novembril 1918 saata Soome lahele oma laevastiku, millega otsustati suuresti Vabadussõja saatus. Missiooni käigus kaotasid inglased Eesti vetes mitu laeva. Üks neist, miinitraaler Myrtle uppus Saaremaa looderannikul. Laeva vrakk avastati juhuslikult varandust jahtides. Hiljem korraldati Meremuuseumi merearheoloogi Vello Mässi juhtimisel vraki juurde uurimisekspeditsioon. Briti mereväe rolli Eesti iseseisvuse saavutamisel kommenteerivad vene ajaloolane Vitali Pirogov, Briti Impeeriumi Sõjamuuseumi inglise ajaloolane Terry Charman ja ajaleht Observer ajakirjanik Neal Asherson.

Naissaare merekindluse suurtükipatarei IV ja V endised Eesti Vabariigi kaitseväelased ning mereväelaste lapsed meenutavad 1939-1940. a. nõukogude okupatsioonivägede saabumist ja rannapatarei ülevõtmist Naissaarel. Filmis on rohkelt kasutatud dokumentaalseid filmikaadreid ja fotosid ning dokumente.

Eesti iseseisvumisel tekkis ajalooliselt unikaalne olukord. Ühe riigi territooriumil elavatest inimestest suur osa ei ole - kas ei taha või ei saa olla - selle riigi kodanikud. Selline situatsioon on tekitanud nii sise- kui välispoliitilisi pingeid. Nendes poliitilistes tõmbetuultes on Eesti Vabariik arenenud 7 aastat. Esialgu, tundub, on kõik tasapisi laabunud. Film kirjeldab läbi konkreetsete inimeste meie elu ja lootusi täna ja püüab lahti mõtestada lähiminevikku ja projitseerida tulevikku.