Otsingutulemused

Lugu sõltumatu nõukogude kunsti ja Lääne suhetest, ajast, mil kunst oli suurem ja tähtsam kui elu ise. Ka ajast, millesugust pole eesti kunstis enne olnud ja ilmselt enam ka ei tule. Ühel pool on sõltumatud nõukogude kunstnikud, kellel napib nii väljundit, kui ka materiaalseid võimalusi oma tööde realiseerimiseks. Teisel pool on ahvatlev lääs, mille (sõna otseses mõttes) saadikud tunnevad aktiivset huvi nõukogude underground'i kunstituru vastu. Oma teoste müük läände on komplitseeritud äri sest kahe teineteisest huvitatud leeri vahel seisab omakorda kõikvõimas KGB. Ometigi õnnestub peamiselt eesti ja Moskva päritolu kunstnikel müüa ja lasta piiri taha viia hämmastav kogus kujutavat kunsti. ...

Stand-upi tegemine on pealtnäha kerge – tuleb lavale ronida, tund aega mikrofonisse naljakaid lugusid rääkida ja vahele veidi ropendada. Sander Õigus on standupiga tegelenud üle kümne aasta. Vaatame läbi selle ala kõige töökama mehe pilgu, kuidas saab tegelikult tõsi tõeks ja nali naljaks.

Fekaalivedaja Erkki, välikäimlate rentija Toomas ja reoveejaama ekspert Andra on tegusad ja rõõmsad Eesti inimesed, kes on valinud endale elukutse, mida peetakse tavaliselt räpaseks, häbiväärseks ja millest keegi meist lapsepõlves ei unista. Samas on moodsal ajal just nende inimeste tööd vaja absoluutselt kõigil inimestel. Koht, kus ka kuningas jala käib, ehk peldik, tualett või kemmerg on aga siiani tabuteema ja inimesed tunnevad piinlikkust ja valehäbi oma loomulike vajaduste rahuldamisest isegi rääkides. Ja loomulikult ei soovi keegi teada, mis saab saavutatud tulemusest pärast seda, kui vetsupotile kaas peale pannakse. Eestlaste peldikukultuur on tegelikult üsna noor ja alles 100 aastat tagasi oli ...

Dokumentaalfilm toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud. Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.

Dokumentaalsarja esimeses osas avavad loodusteadlased vaatajale metsa definitsiooni teaduslikust perspektiivist ning selgitavad metsa kui tervikliku süsteemi seaduspärasid. Teadlased käsitlevad muuhulgas kuidas metsa raie, reostus ja kliimamuutused võivad mõjutada metsa tervist ja selle võimet säilitada bioloogilist mitmekesisust. Selle kõige keskel, kuidas loodusliku seisundi halvenemine seab ohtu meie harjumuspärase elukorralduse. Esimene episood avab ukse tulisele debattile, mis uurib kuidas metsa majandamine tänu kaasaegsetele tehnoloogiale on mõjutanud metsade tänast seisundit. Kaamera ette tulevad loodusteadlastele otseselt vastanduvad puidusektori esindajad, kes määratlevad metsa mõõdetava ressursina. Episood annab puidutööstuse esindajatele hinnangute vabalt võimaluse oma seisukohti selgitada ning tööstuse väärtusi esile tõsta. Episoodi viimases kolmandikus avab metsa ja maa kasutusele spetsialiseerunud uuriv ajakirjanik oma töö tagamaad ning toob ...

Teine episood algab läbilõikega viimase kümnendi telesaadetest, mis ühel või teisel moel on metsadebatti kajastanud. Meedias kõlanud väited ja faktid avab vaataja jaoks loodsukaitsja, endine RMK töötaja Mati Sepp. Episood süveneb põhiküsimusse, miks eestlased määratlevad end sageli metsarahvana. Arheoloog Tõnno Jonuks räägib tagasivaatavalt läbi müütide ja rahvapärimuse, kuidas eestlaste identiteet on aja jooksul välja kujunenud ning kuidas metsad on eesti kultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse osas rolli mänginud. Episood avab läbi näidete ja faktide Eesti metsade ja looduskaitsealade tegeliku seisundi. Tuuakse esile šokeerivaid detaile, kuidas metsafirmad kasutavad seaduses olevaid kitsaskohti, mis võimaldavad neil seaduslikult looduskaitsealadel metsamaid lagedaks raiuda ning kuidas Keskkonnaministeerium ...

Filmis tuleb esile erakordse laulja kaks poolust, tema enda ülim tagasihoidlikkus oma võimete suhtes ning samas meenutajate vastupidised, tihtipeale superlatiivsed arvamused Otsast. Neist kahest poolest kokku moodustubki filmi jooksul arusaam, millise isiksusega täpsemalt tegemist oli. Osa filmist võtavad enda alla intervjuud Eesti, Soome ja Venemaa lauljatega, kes kunagi Georg Otsaga koos teatri- ja kontserdilavadel esinesid. Vaatluse all Georg Ots ooperi-, opereti- ja kontserdilauljana. Filmi kannavad Georg Otsa arusaamised enda kui laulja ja näitleja võimalustest, mõtted oma loomingust, võtmerollide – Jevgeni Onegini, Don Giovanni, Jago, Rigoletto, Deemoni – ainulaadsus ja omapära, temaga koos esinenud rahvusvaheliselt tuntud lauljate ning dirigentide ja teatriteadlaste ...

Rohke animatsiooniga dokfilm ülipopulaarsest karikaturistist Gorist, kelle saatus möödunud sajandi alguse Eestis näitab võimu ja vabaduse vahekorda nagu peeglis. Gori (1894-1944) fellinilikus maailmas segunevad farss ja draama, palagan ja suur poliitika. Ei ole teemat, mida Gori pliiats ei pilaks, kuni tuuled pöörduvad ja suid hakatakse sulgema. Võim koondub uute diktaatorite kätte. Ja see võim ei karda midagi rohkem kui enda naeruväärsust. Samas on vaenlase naeruvääristamine üks tema tõhusamaid relvi.

Hardi Volmeri autoportree, tähistamaks värvika kineasti 50. tööjuubelit filmivallas. Nähtavasti pole teist Eesti kultuuritegelast, kelle elu ja loomingukäik oleks sedavõrd põhjalikult, aastakümnete vältel filmilindile dokumenteeritud. Seda haruldast, põnevat ja lõbusat materjali autorid kasutavadki - täiesti ajalootruult, aga üsna vallatult.

Oliver on 12-aastane poiss, kelle ema Mari põeb IV astme vähki. Nad valmistuvad koos tema surmaks. Mari proovib Oliverile näidata kuidas lennata ringi nagu hing, kuidas nad saavad suhelda, kui ta on ingel taevas või kuidas nad mängivad koos jalgapalli ka pärast tema lahkumist. Samal ajal peab Mari võitlema kohtus oma tütre hoolduõiguse eest, et teda kasvõi korra enne surma veel näha. Selle kõige keskel on Oliver, kelle suurimaks sooviks on lihtsalt oma ema ja õega õnnelikult koos elada. Film räägib loo noore poisi toimetulekust raskete teemadega nagu ema kaotus haigusele ja ilma jäämine oma õest. See on film ema armastusest ...