Otsingutulemused

Kinobuss on vormiliselt retrohõngulise rändkino elustanud vorm. Noored filmitegijad ja tudengid sõidavad Eestimaal ringi, et propageerida kodumaist filmi ja tutvustada nüüdisaegseid "pildikirja" võimalusi tehnoloogiliste uuenduste abil. Läbi filmi peategelaste entusiastliku ellusuhtumise ja kinoteadmiste jagamise jälgitakse Kinobussi kulgemist, road-movie'likku jutustust kino võimalustest pisikesel territooriumil (Eestis), kus majanduslikkusest olulisem tegur on kultuur, kinokultuur

Vene kirjandusklassiku Sergei Dovlatovi jutustus “Kompromiss” nägi ilmavalgust kirjaniku emigratsiooniperioodil USA-s ja kirjeldab aega, mida ta ise nimetas “siseemigratsiooniks” - Tallinnas ajakirjanikuna veedetud aastaid (1972-1976). Filmis usutletakse teose prototüüpe, kirjaniku endisi kolleege ja sõpru, kes kommenteerivad kirjutatut, ning avatakse ajastu taustu, mis aitavad lahti mõtestada mitte üksnes kirjaniku saatust, vaid kogu nõukogude aja olemust.

Eesti lennuväe ajalugu käsitlev film räägib aastatest 1918-1940. Filmi pealkiri on pärit Eesti lennukooli ladinakeelsest motost "Isamaa eest tähtede poole". Dokumentide, fotode ja haruldaste filmikaadrite abil antakse ülevaade lennuväest alates Vabadussõjast kuni lennuväe hävitamiseni nõukogude võimu poolt 1940. aastal. Linateoses saavad sõna reservlendur Hans Luik, Eesti-aegne lennuväeohvitser Remi Milk ja teised tolle aja lennundusega seotud inimesed. Film toob esile Eesti lennuväe hiilgeaja 1930. aastate alguses, peatutakse Eesti oma lennukiehitusel. Kasutatud on filmikaadreid Vabadussõjast ja 1930. aastatest ning rohkelt fotosid ja dokumente Eesti lennuväe ajaloost.

Lühifilm kunstnik Laurentsiusest valmis 1999. aastal, mil tema looming väljendas kriitikute sõnul ehedaimal kujul MTV-põlvkonna kunsti. Teda on nimetatud meie aja apokalüpsisemaalijaks ja küüniliseks visionääriks, kes valdab perfektselt maalitehnikat. Laurentsius (Lauri Sillak) pälvis 1996. aastal koos oma toonase koostööpartneri Tommyga Vaal galerii aastapreemia. Eesti Kunstnike Liidu tellimusel valminud videofilm annab lühiülevaate Laurentsiuse loomingust.

Film käsitleb Eesti ühiskonnas toimunud muudatusi ajavahemikus 1979-1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja Tiit Madissoni isiku ja saatuse kaudu. Kasutatud on amatöörvideokaadreid Eesti Ajaloo Instituudi arhiivist.

Eluloofilm kunagisest imelapsest, hilisemast maailmamainega viiulivirtuoosist Evi Liivakust (1924 – 1996) tutvustab andeka muusiku elu alates lapsepõlveaastatest Viljandis kuni elu viimaste hetkedeni New Yorgis. Filmi läbivat liini kannab lesestunud vanahärra Richard Anschuetz, Liivaku elukaaslane ja muusikapartner sõjajärgseist aastaist peale. Vanahärra imetluses, vaikmõtisklustes, möödunu eluolu ja vastastikuste suhete kirjeldustes on üllast väärikust, milles avaneb kahe inimese kiindumus teineteisesse ja oma kunsti.

Hispaania rahvuslikus maalikogus on kahe Eestist pärit kunstniku - Michel Sittowi ja Erik Schmidti - maalid. Viimane maalis ka Hispaania kroonprintsi portree. Filmis, mis tehti 1995. aastal Mallorcal, räägib Erik Schmidt oma elust ja kunstnikuks saamisest.

Paljude ausammastega Eestimaal on läinud nii - üles pannakse lillede ja hümniga, maha võetakse vargsi ja pimeduses, ka dünamiiti põlgamata. Narva linna Leniniga, mis arvatavasti oli Baltimaade viimane, läks veidi teisiti - tema võeti maha päise päeva ajal 1993. aasta detsembris demokraatlikult valitud linnavolikogu otsusel. Pealtvaatajaid oli vähem kui loodeti-kardeti ning pärast mõnetunnist pusimist oli kuju Hermanni kindluse õuel.

Jaanus Raidal ja Ülo Siinmaa on otsustanud oma elu muuta. Nad on erineva staatusega, aga mõlemil on soov saada Eesti presidendiks. Märt Müür ja tema filmimeeskond jälgivad ja jäädvustavad meeste tegemisi aasta jooksul.

Paul Kerest (7.01.1916–5.06.1975) peetakse läbi aegade kõige tugevamaks maletajaks, kes pole saavutanud maailmameistri tiitlit, mistõttu on pälvinud hüüdnime Igavene Teine. Oma mängumeisterlikkuse, taktitunde ja korrektsusega oli Keres hinnatud kogu maailma maleeliidi hulgas, eestlastele oli ta rahvuslikuks sümboliks. Tema karjääri ümbritseb siiani selgitamata mõistatus, milles kajastuvad suure poliitika traagilised vastasseisud. Paul Kerese elule heidavad valgust tema kuulsad rivaalid, eksmaailmameistrid Mihhail Botvinnik, Boris Spasski, Mihhail Tal ja teised. Filmis on kasutatud rohkelt filmi- ja fotomaterjale arhiividest.